Riistvaraline krüpteering: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Koolitöö|1. mail 2019|autor=Andri Ots|kool=[[Tartu Ülikool]]|juhendaja=Toomas Plank}}
'''Riistvaraline krüpteering''' ([[inglise keel|inglise]] ''hardware-based encryption'') on [[riistvara|riistvaraline]] seade ja/või moodul lihtsustamaks või täielikult asendamaks tarkvaralist [[krüptograafia|krüpteeringut]]. Üldjuhul teostatakse krüpteering [[protsessor|protsessori]] [[käsustik|käsustikus]]. Näiteks [[täiustatud krüpteerimisstandard|täiustatud krüpteerimisstandardit]](moodne [[šiffer|šiffer]]) on võimalik rakendada üldlevinud [[X86|x86]]<ref name="Intel AES Instructions" /> ning ka [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] arhitektuuris<ref name="cortex cryptography" />. Vähemlevinud riistvaraline krüptograafiamoodul on eraldiseisev protsessor [[protsessor|keskprotsessorist]], mis on disainitud kiiresti ja turvaliselt tegema krüptograafilisi arvutusi. Näiteks IBM 4758 ja tema edasiarendused IBM 4764 ning [[IBM 4768]]<ref name="IBM 4768 datasheet" />.
Riistvaraliselt optimeeritud turvamoodulid võivad olla oma spetsiifilistes arvutustes kiiremad, kui üldlevinud protsessorite käsustikud ning neid on teoreetiliselt keerulisem
51. rida:
[[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] protsessorid on arhitektuuriliselt [[RISC|RISC protsessorid]] seega on nende käsustikku kärbitud. Sellegipoolest võib ARM arhitektuur omada laiedusi, mis toetavad krüptograafilisi arvutusi.<ref name="cortex cryptography" /><ref name="openwrt" />
Valikuliselt võivad ARM Cortex-A30/50/70 keskprotsessorid toetada AES käsustikke. Selle [[keskseade|keskseadme]] generatsiooni kuulub näiteks alates mudel B versioon 1.2 [[Raspberry Pi]] väikeraalid, aga ka paljud [[Android
{| class="wikitable plainrowheaders"
| |||