Kavandatut hakati peatselt ellu viima. 1939. aasta 8. mail kirjutas tollane president [[Konstantin Päts]] alla AS [[Elektrikeskus]] loomise dokumendile. See hetk tähistab Eesti Energia kontserni algust.<ref name="bbJAL" />
Plaanipärase arengu katkestas Eesti okupeerimine [[1940Teine maailmasõda]].aastalja ning[[Nõukogude selleleokupatsioon järgnenudEestis [[Teine(1940–1941)|Eesti maailmasõdaokupeerimine 1940. aastal]]. Sõja lõpuks oli Eesti energeetika põhjalikult purustatud. 1950ndatel1950. aastatel algas taastamisajajärk. Valmisid [[Ahtme soojuselektrijaam|Ahtme]] ja [[Kohtla-Järve soojuselektrijaam|Kohtla-Järve]] elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning Ahtme-Tallinna ja Ahtme-Narva elektriliinid. 1955. aastal võeti kasutusele [[Narva hüdroelektrijaam]], mis tõsi küll, jäi [http://www.lenenergo.ru/ Lenenergo] alluvusse. Eesti oludes ülisuured Balti ja Eesti soojuselektrijaamad võimsusega vastavalt 1435 ja 1610 MW ehitati aastatel 1956–1973. Samal ajavahemikul vähendati Ahtme ning Kohtla-Järve elektrijaama tegevust ning suleti Tallinna ja Püssi elektrijaam. 1. jaanuaril 1970 alustas tööd elektrijaamasid põlevkiviga varustav Narva karjäär, kolm aastat hiljem 1973. aasta 28. detsembril hakati põlevkivi kaevandama Estonia kaevandusest. Tallinna linna soojus- ja elektrienergiaga varustamiseks hakati 1974. aastal ehitama [[Iru soojuselektrijaam|Iru koostootmisjaama]]. Elektrijaamade ehitamise kõrval arendati elektrivõrke ja rajati alajaamu.<ref name="xLJTh" />
1980. aastal avati Eesti elektrijaama kõrval uus Narva õlitehas, mis tänapäeval kannab Enefit140 nime. 1998. aasta 1. aprillil moodustati Eesti Energia AS.
