KahepaikseteKahepai tekeleb äte vastsete [[Vereringeelundkond|vereringe]] ei erine veel palju [[kopskalad]]e omast. Arengu käigus eraldub viimasest [[Lõpusearterid|lõpusearterist]] [[kopsuarter]]. [[Süda]]me koda jaguneb kaheks pooleks, [[Vasak koda|vasakusse]] jõuab peamiselt arteriaalne [[veri]], [[Parem koda|paremasse]] peamiselt venoosne. Vastsete [[arteriooskuhik]]u ühtne tüvi jaguneb kolmeks eraldi [[arter]]i<nowiki/>paariks. Peapoolseim neist muutub [[unearter]]iks, varustades verega pead. Teine muutub [[aordikaar]]teks, mis suunduvad üles ja ühinevad, andes [[seljaaort|seljaaordi]]. Kolmandast saab [[kopsu-nahaarter]], mis viib venoosset verd kopsudesse ja [[Kapillaar (anatoomia)|nahakapillaaridesse]], kus see [[Dihapnik|hapnikuga]] küllastub (tekib [[väike vereringe]]). Veenide süsteem on eri seltsidel erinev, [[sabakonnalised|sabakonnalistel]] säilivad veel [[Ühine kardinaalveen|ühised kardinaalveenid]], [[päriskonnalised|päriskonnalistel]] jäävad neist järgi [[Eesmine õõnesveen|eesmised õõnesveenid]].
Vere [[Erütrotsüüt|punalibled]] on suhteliselt suured ja sisaldavad [[Rakutuum|tuuma]].
