Redaktsioon: 11. märts 2019, kell 03:24 redigeeri Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. aprill 2019, kell 12:28 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
3. rida: Tagasiside uurimisest matemaatiliste meetodite abil sai alguse [[küberneetika]]. Tagasisidega süsteemi toimimise (füüsikalise realiseeritavuse) eeltingimuseks on inertsuse olemasolu süsteemis. === Tagasiside looduses === Tagasiside mehhanism on looduses esineva [[iseregulatsioon]]i aluseks. '''Negatiivse tagasiside''' puhul mõjub süsteemi (objekti) väljundi suurenemine süsteemis seda põhjustavale sisendtoimele vastasmärgiliselt (ülekannet sisendilt väljundile vähendavalt)<ref>{{Raamatuviide\|autor=\|pealkiri=ENE, 7. osa\|aasta=1975\|koht=Tallinn\|kirjastus="Valgus"\|lehekülg=433}}</ref>. 19. rida: === Tagasiside tehnilistes süsteemides === Tehnilistes süsteemides kasutatakse tagasisidet eesmärgipäraselt selleks, et tagada süsteemi ülekande sisendsuurusest x<sub>i</sub> väljundsuuruseks x<sub>o</sub> (ehk lineaarse süsteemi puhul ülekandeteguri K=x<sub>o</sub>/x<sub>i</sub>) vajalik täpsus ja süsteemi nõutav kiiretoimelisus. Kiiretoimelisust iseloomustab süsteemi [[Ajakonstant\|ajakonstandi]] T (või ajakonstantide, kui neid on mitu) piisavalt väike väärtus. Tagasiside teostatakse tagasisideahela abil. Praktilistes tagasisidestatud süsteemide teostustes tagasisideahela väljundsuurus x<sub>o</sub>' lahutatakse süsteemi sisendsuurusest ehk etteandesuurusest x<sub>i</sub>. Selleks peab süsteem sisaldama vahendit lahutustehte teostamiseks (võrdlusorganit). Tagasiside praktiliseks kasutamiseks on vajalik, et süsteemi päriahela ülekanne (lineaarses süsteemis ülekandetegur k) oleks oluliselt suurem tagasisideahela ülekandeteguri B = x<sub>o</sub>' /  x<sub>o</sub> pöördväärtusest, mis vastab tagasisidestatud ([[Suletud süsteem (küberneetika)\|suletud tagasisideahelaga]]) süsteemi soovitud ülekandele (ülekandetegurile) K = 1/B. See realiseerub tagasisidestatud süsteemis veaga δK = K/(1+kB). Süsteemi täpsusega seondub ka süsteemi [[lineaarsus]]. Lineaarsust iseloomustav ebalineaarsuse koefitsient osutub lineaarse tagasisideahela korral samuti 1/(1+kB) korda väiksemaks päriahela (mis sisaldab juhtimise objekti, mis eeldatavasti on põhiline ebalineaarne osa süsteemis) ebalineaarsuse koefitsiendist. 29. rida: Süsteemi kiirust iseloomustava ajakonstandi T väärtuseks kujuneb päriahela ehk enamus juhtudel sinna kuuluva juhtimise objekti ajakonstandist T<sub>o</sub> ligilähedaselt tagasiside sügavuse kB kordselt väiksem väärtus T = T<sub>o</sub>/1+kB. Praktiliseks tagasisidestatud süsteemi näiteks on [[~~Elektroonika\|elektroonikas~~elektroonika]]s tagasisidestatud võimendid, mis reeglina on realiseeritud [[operatsioonvõimendi]] baasil. Ülekandetegurile vastab nende puhul dimensioonivaba pingevõimendustegur. Muudest näidetest sobib hästi tehnoloogilise ahju temperatuuri juhtimise (või stabiliseerimise) süsteem. 35. rida: Digitaalsetes tagasisidestatud süsteemides tuleb lisaks inertsile täiendava viivitusena arvestada ka süsteemi takti kestust. Reeglina on see oluliselt (mitu suurusjärku) pikem arvuti taktist, seda ka reaalajasüsteemides. Oma olemuse poolest vastab see transporthilistumisele analoogsüsteemides. Tehniliste tagasisidega süsteemide puhul on oluliseks probleemiks [[~~Süsteemi~~süsteemi stabiilsus~~\|süsteemi stabiilsuse~~]]e tagamine. See on samuti üks tehnilise [[küberneetika]] uurimisobjekte. [[Stabiilsuse kadu~~\|Stabiilsuse kadumine~~]]mine võib olla põhjustatud süsteemi osade parameetrite muutumisest või süsteemi osade oluliselt suure ebalineaarsuse tõttu parameetri (signaali) jõudmisel muutumise käigus karakteristiku sellisesse ebalineaarsesse ossa (näiteks elektroonsete võimsusvõimendite väljundastmetes). Tehnilistes süsteemides esinevad tagasisidestatud süsteemide mitmesugused erikujud. Tüüpilisteks erikujudeks on [[Kandesagedus\|kandevsagedusel]] töötavad tagasisidestatud süsteemid. Need võivad olla, näiteks, [[Raadiotehniline\|raadiotehnilised]], kui kandevsagedus on [[~~Raadiosagedus\|raadiosageduslik~~raadiosagedus]]lik, reeglina nn. [[~~Vahesagedus\|vahesagedusel~~vahesagedus]]el töötav, või võrgusageduslikud, kus kandevsageduseks on [[Elektrivõrk\|elektrivõrgu]] [[vahelduvpinge]] sagedus. Tehnikas on laialt levinud ka muutuva kandevsagedusega faasijärgse tagasisidega automaatsed sagedust järgivad süsteemid (nn. [[~~Faasilukk\|faasilukksüsteemid~~faasilukk]]süsteemid ehk PLL-süsteemid). Väga levinud on ka automaatsed võimenduse reguleerimise ([[AVR]], inglise k. AGC) süsteemid ja väljundsignaali nivoo stabiliseerimise süsteemid (inglise k. AVC - ''Automatic Volume Control'' või ALC - ''Automatic Level Control''). ==Vaata ka== 45. rida: == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Küberneetika]] [[Kategooria:Automaatika]]

Tagasiside: erinevus redaktsioonide vahel