Vikipeedia

Mikroprotsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Intel 4004.jpg|pisi|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor.]]
[[Pilt:Comparison_semiconductor_process_nodes.svg|pisi|Mikroprotsessorite [[pooljuhttehnika]] areng 1970–2014]]
'''Mikroprotsessor''' on ühel või ka väikesel arvul [[integraallülitus]]tel töötav [[protsessor]], mis sisaldab [[keskprotsessor]]it. Näiteks keskprotsessorile [[Intel 8086]] sai lisada funktsioone kaasprotsessoriga [[Intel 8087]].
 
[[Personaalarvuti]]te maailmas on sõnad "mikroprotsessor" ja "keskprotsessor" sünonüümid.
10. rida:
 
==Kasutamine==
Madalahinnaliste [[integraallülitus]]tegaintegraallülitustega arvutite tulek on muutnud tänapäevast ühiskonda. Üldotstarbelisi mikroprotsessoreid kasutatakse personaalarvutites arvutusteks, teksti töötlemiseks, multimeedia kuvamiseks ja suhtlemiseks interneti kaudu. Mikroprotsessorid on veel kasutusel [[manussüsteem]]ides, mis on muutnud paljud igapäevased esemed palju kasutajasõbralikumaks ning otstarbe poolest ka efektiivsemaks. Näiteks on laialdaselt kasutusse tulnud autodesse sisseehitatud navigatsioonisüsteemid, nutitelefonid, digitaalkaamerad, MP3-mängijad jne, mis on kõik saanud reaalsuseks mikroprotsessorite arengu tõttu.
Mikroprotsessorid võimaldavad panna arvuti tuhandetesse esemetesse, mis traditsiooniliselt polnud arvutiga seonduvad. Need hõlmavad suuremaid ja väiksemaid majapidamisseadmeid, autosid, autovõtmeid, tööriistu ja testseadmeid, mänguasju, suitsuandureid ja audio- ja visuaalseadmeid. Tooted nagu mobiiltelefonid, DVD-videosüsteemid ja HDTV-ülekandesüsteemid vajavad põhimõtteliselt võimsamaid ja soodsamaid mikroprotsessoreid. Järjest rangemad saastekontrolli standardid nõuavad autode tootjatelt mikroprotsessorite kasutamist mootori juhtimissüsteemides, et hoida kontrolli all heitgaaside väljapaiskamist erinevates auto töötamistingimustes.
Mitteprogrammeeritavad juhtimissüsteemid vajaksid mikroprotsessoritega võrreldavate tulemuste saavutamiseks keerukaid, kohmakaid ning kalleid mehaanika-, elektromehaanika- või elektroonikarakendusi.
22. rida:
* [[Taktsagedus]] määrab ära, kui palju käske mikroprotsessor suudab sekundis täita (taktsagedust mõõdetakse megahertsides).
 
Mida suurem on sõna pikkus ja kõrgem taktsagedus, seda suurema jõudlusega on mikroprotsessor. Nii on 32-bitine ja 50  MHz protsessor suurema jõudlusega kui 16-bitine ja 25  MHz protsessor.
 
Lisaks liigitusele sõna pikkuse ja taktsageduse järgi jagunevad mikroprotsessorid [[RISC]]- ja [[CISC]]-protsessoriteks. Enamikus arvutites on CISC-arhitektuur, mille korral [[keskprotsessor]] mõistab 100–350 masinakäsku (neid nimetatakse komplekskäskudeks). RISC-arhitektuur ehk kärbitud käsustikuga protsessor toetab palju väiksemat arvu käske. Seda kasutatakse paljudes [[tööjaam]]ades ja ka mõnd tüüpi personaalarvutites.
 
==Ajalugu==
33. rida:
Jätkuv mikroprotsessorite jõudluse kasv muutis teistliiki arvutite vormid (nt mehaanilised või elektromehaanilised) peaaegu täiesti aegunuks. Ühte või mitut mikroprotsessorit kasutati kõiges alates väikestest manussüsteemidest ja lõpetades [[superarvuti]]tega.
 
Alates 1970. aastate algusest on mikroprotsessorite mahu suuruse kasv järginud [[Moore'i seadus]]t, mis väidab, et [[transistor]]itetransistorite arv, mida ühte kiipi mahutada saab, kahekordistub iga kahe aasta tagant. Aastatel 1965–1970 arvestati seda igal aastal kahekordistuvana.
 
=== Personaalarvuti mikroprotsessorite ajalugu ===
39. rida:
 
*AMD alustas mikroprotsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu on ta teine suurem mikroprotsessorite tootja Inteli kõrval.
*1995 – tulid välja AMD esimesed mikroprotsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100  MHz.
*1996 – neile järgnes K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120  MHz.
*1997 – ilmusid K6-mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus 300  MHz.
*1998 – tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450  MHz.
*1999 – loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1  GHz piiri.
*2000 – loodi AMD K-7 Duroni mikroprotsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000 – tuli ka AMD K6 2+ mikroprotsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550  MHz.
*2001 – tuli seeria mikroprotsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550  MHz, AMD Athlon4 950–1400  MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667  MHz, AMD Duron(Morgan) – 1000–1300  MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800  MHz.
*2002 – AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250  MHz.
*2003 – loodi viimase AMD Athlon Xp seerias mikroprotsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166  MHz.
 
==== Inteli mikroprotsessorid ====
*1970. aastatel alustati mikroprotsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 mikroprotsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10  MHz.
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
*1982 – valmis 80286 mikroprotsessor, mille taktsagedus ulatus 12  MHz.
*1985 – valmistati esimene 32-bitine mikroprotsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-mikroprotsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33  MHz.
*1989 – loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50  MHz.
*1992 – loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66  MHz.
*1994 – loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100  MHz. DX4 oli ka 486-mikroprotsessori seeria viimane mudel.
*1995 – hakati tootma Pentium Pro mikroprotsessoreid.
*1997 – loodi juba uus multimeedia toetusega mikroprotsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX mikroprotsessori taktsagedus ulatus kuni 266  MHz.
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II mikroprotsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450  MHz.
*1998 – tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
*1999 – tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733  MHz-ni.
*2000 – loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5  GHz.
*2001 – ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2  GHz.
 
====Cyrix/IBM mikroprotsessorid====
 
* 1993 – loodi esimene Cyrixi mikroprotsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küündis 233  MHz-ni.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250  MHz.
 
==Ehitus==
Mikroprotsessorite sisemine ehitus erineb sõltuvalt disaini vanusest ja protosessori otstarbest.
 
[[Integraallülitus]]e (mikrokiibi) keerukus on seotud füüsiliste piirangutega, mis seavad piiri ühele kiibile paigutatavate [[transistor]]idetransistoride arvule,
sisemiste ühenduste maksimaalsele arvule ja [[võimsus]]ele, mida kiip [[soojus]]ena eraldab. Tehnoloogilised uuendused muudavad keerukamate ja võimsamate kiipide tootmise teostatavaks.
 
Minimaalne hüpoteetiline mikroprotsessor võib sisaldada ainult [[aritmeetika-loogikaplokk]]i (inglise arithmetic and logic unit, lühend ALU) ja juhtseadet (juhtloogika osa). ALU teostab tehteid nagu liitmine, lahutamine ja loogikatehted nagu [[NING]] (AND), [[VÕI]] (OR) ja [[Välistav disjunktsioon|Välistav-või]] (XOR).
 
Iga ALU-ga sooritatava operatsiooni (tehte) järel seatakse üks või mitu lippu (tunnust) olekuregistris (status register). Need on nulltulemi tunnus (zero flag), negatiivse tulemi tunnus või tunnused (sign flag jt), ületäitumine (carry flag) ja teised.
92. rida:
===Multituumaline disain===
 
Multituumaline protsessor on rohkem kui ühte mikroprotsessori tuuma sisaldav kiip. See teoreetiliselt mitmekordistab protsessori arvutusvõimsuse, kuid operatsioonisüsteem ning tarkvara peavad olema disainitud seda ära kasutama. Näiteks siiniliidest ja vahemälu saab kasutada tuumade vahel. Tuumad asetsevad füüsiliselt üksteisele väga lähedal ja seega saavad suhelda palju kiiremini kui eraldi kiipidel asetsevad protsessorid.
 
2005. aastal ilmusid esimesed kahetuumalised protsessorid personaalarvutitesse. Alates 2012. aastast on enamik koduarvuteist ja sülearvutid kahe- või neljatuumaliste protsessoritega ning tööjaamad ja serverid on varustatud nelja-, kuue-, kaheksa-, kümne-, kaheteist- ja kuueteisttuumaliste protsessoritega.
99. rida:
 
==Vaata ka==
* [[Keskprotsessor]]
* [[Signaaliprotsessor]]
* [[Graafikaprotsessor]]
119. rida ⟶ 118. rida:
 
{{Protsessorite tehnoloogia}}
 
[[Kategooria:Elektroonikakomponendid]]
[[Kategooria:Mikroprotsessorid| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Mikroprotsessor"