Vikipeedia

Tallinna linnamüür: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P pisitoimetamine
18. rida:
 
===13. sajand ===
Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb [[1265]]. aastast, kui Taani kuninga [[Erik V Klipping]]i ema ja Eestimaa emand [[Margrete Sambor]] andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. [[kaitsekäik|Puitkaitsekäiguga]] müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 &nbsp;m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 &nbsp;m, rinnatise kohal alla 1 &nbsp;m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija [[Rein Zobel]] tunnistab [[Margareti müür]]i ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.<ref name="UqvpB" />
 
===14. sajand ja Kanne müür===
24. rida:
{{tsitaat|Arvesse võtnud õige mitmesuguseid hädaohte sellele linnale ja nimelt, et linn on avatud türannide salasepitsustele ja teda häirivad sagedad paganate kallaletungid, otsustasin ma pärast hoolikat kaalumist ... käesolevaga lubada, et selle Tallinna linna pürjermeistrid ja kodanikud võivad viia linna müüri lõuna poole üle linna kraavi või säilitada praegusel kohal, või tuua ta tagasi sissepoole linna ja pikendada seda müüri üle linnuse mäe... Põhja poole suundugu aga müür väljaspool nunnakloostrit ... Nunnad aga peavad omal kulul ehitama linnamüüri, nagu linlased vajalikuks peavad, nii pikalt kui ulatub nende maa-ala. Ka võivad linlased mainitud linna alal, vabalt laieneda mere suunas, millal ja kui palju nad soovivad.|[[Dmitri Bruns|D. Bruns]] ja [[Rasmus Kangropool|R. Kangropool]]. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 24|}}
 
Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjas ja loodes kuni [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]] ja sealt mööda tänapäeva [[Laboratooriumi tänav]]at ümber [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli nunnakloostri]] kuni Toompea järsakuni. Müüriga haarati linna piiresse [[tsistertslaste ordu]] Püha Miikaeli nunnaklooster.
 
Lõuna pool aga juhiti uus, ehitatud linnamüür mööda tänapäeva [[Müürivahe tänav]]at üle [[Harju tänav]]a [[Toompea]]ni. Enne Toompea kõrgendikku tegi müür pöörangu põhja poole, suundus [[Lühike jalg|Lühikesest jalast]] mööda ning laskus [[Pikk jalg|Pika jala]] kohal ümber Toompea järsu jalami [[Nunnavärav]]asse.
 
Suurte [[kaarnišš]]idega müür, mida hakati kutsuma [[Kanne müür]]iks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid [[ripptorn]]idega.{{lisa viide}}
34. rida:
 
;Linnaväravad ja väravatornid
[[1414]]. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linnamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastatel [[1439]]–[[1445]] täiendati [[Nunnavärava eesvärav]]at, [[1448]]–[[1460]] ehitati kahe torniga [[Suure Rannavärava eesvärav]], [[1448]]–1448–[[1453]] ehitati [[Harju värava eesvärav]]. Aastatel [[1453]]–1453–[[1456]] täiendati merepoolse [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärava]] kindlustusi, valmisid ka kahe torniga [[Viru värava eesvärav]] ja [[Karja värava eesvärav]].{{lisa viide}}
 
1456. aastal ehitati [[Lühikese jala väravatorn]] ja aastatel [[1450]]–[[1456]]–1456 rekonstrueeriti [[Pika jala väravatorn]] ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: [[Saunatagune torn]] ja torn, mida nimetati lihtsalt "uueks torniks"<ref name="vpeCT" />.
 
;Kaitsetornid
44. rida:
 
===16. sajand ja uued kaitserajatised===
[[FilePilt:Viru väravad 1.jpg|thumbpisi|Viru värava eesvärav augustis 2012]]
[[1561]]. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 &nbsp;km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 [[eesvärav]]atorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli [[16. sajand]]ilsajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese [[ümartorn]]iga. Tallinna linnamüüri kuulunud [[Harju värav]] valmis [[1452]]. aastal, [[Viru värav]] ja [[Väike Rannavärav]] ([[1454]]), [[Karja värav]] ([[1456]]) ja [[Nunnavärav]] ([[1461]]). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud [[vesiveski]]d, mis olid kasutusel [[19. sajand]]ini.
 
Väravatesüsteemist on kuulsamaid [[Viru tänav]]a alguses säilinud [[Viru värava eesvärav|Viru eesvärava tornid]], mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning [[tõstesild]]adega väravhoone.
56. rida:
Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torniga]] kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusse; pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]]. 1920. aastail oli linnamüür täis ehitatud, enamus torne oli eravalduses, muuhulgas kasutati neid elamutena<ref name="hn4yg" />.
 
[[13. sajand|13.]]–[[16–16. sajand]]ilsajandil välja kujunenud [[Tallinna all-linn]]a ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid – 2,35 &nbsp;km pikkusest müürist on alles 1,85 &nbsp;km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena<ref name="YhCZb" />.
 
== Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid ==
69. rida:
!Pilt
|-
|[[Harju värav]]|| [[1452]] || [[1875]]|| [[Harju tänav|Harju]] ja [[Müürivahe tänav]]a ristmik ||[[Pilt:Harju värav, 1863.JPG|120px]]
|-
|[[Harju värava eesvärav]]|| || ||
|-
|[[Karja värav]]|| [[1456]] || [[1849]]|| [[Suur-Karja tänav]] ||
|-
|[[Karja värava eesvärav]]|| || [[1767]]|| [[Georg Otsa tänav]] ||
|-
|[[Viru värav (ajalooline)|Viru värav]]|| [[1454]] || [[1843]]|| [[Viru tänav]] ||
|-
|[[Viru värava eesvärav]]|| || lammutati osaliselt [[1888]]|| [[Viru tänav]] ||[[FilePilt:Viru väravad 2.jpg|120px]]
|-
|[[Viru värava vallivärav]]|| || [[1842]]|| [[Vana-Viru tänav]] ||
|-
|[[Väike Rannavärav]]|| [[1454]] || [[1779]]|| [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] || [[Pilt:Väike Rannavärav.jpg|120px]]
|-
|[[Suur Rannavärav]]|| || [[1779]]|| [[Pikk tänav]] ||
|-
|[[Suure Rannavärava eesvärav]]|| || || [[Pikk tänav]] ||[[Pilt:Suur Rannavärav.JPG|120px]]
|-
|[[Nunnavärav]]|| [[1461]] || [[1868]]|| || [[Pilt:Buddeus Nunnevärav.jpg|120px]]
|-
|[[Lühikese jala väravatorn]]|| || || [[Lühike jalg]] || [[Pilt:Lühikese Jala värav.JPG|120px]]
105. rida:
!Pilt
|-
|[[Kloostrivärav]]||[[19. sajand]]isajandi lõpus || [[Suur-Kloostri tänav]] ||[[Pilt:Kloostrivärav.jpg|120px]]
|-
|Suurtüki tänava läbimurre|| 19. sajandil || [[Suurtüki tänav]] ||
|-
|[[Bremeni käik]]|| 19. sajandil || || [[Pilt:Bremeni käik.JPG|120px]]
153. rida:
<gallery>
Pilt:Lühikese Jala väravatorn.JPG|[[Lühikese jala värav]]atorn
FilePilt:Nunnatorn 2011-02-27.JPG|[[Nunnatorn]], vaade Suur-Kloostri tänava hoovist
Pilt:Sauna- ja Kuldjala torn.jpg|[[Saunatorn|Sauna-]] ja [[Kuldjala torn]]id
Pilt:Tallinn Town Wall Mai 2008 2.jpg|Kuldjala torn, vaade [[Tornide väljak]]ult
166. rida:
Pilt:Hellemanni torn.JPG|[[Hellemani torn]]
Pilt:Hinke torn.JPG|[[Hinke torn]]
FilePilt:Tallinn, vez.jpg|Hinke torn
Pilt:Assauwe torn.JPG|[[Assauwe torn]]
Pilt:Kiek in de kok.jpg|[[Kiek in de Kök]]
182. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="UqvpB">[[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/news/tallinn/linnamuur-osutab-lammutajatele-vastupanu.d?id=50931244 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu], Eesti Päevaleht, 15. august 2002</ref>
<ref name="vpeCT">[[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/artikkel/216302 Turistide linnamüür Paksust Margaretast Pika Jala tornini], Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2002</ref>
<ref name="DlRMW">[http://linnamuuseum.wiseman.ee/linnakindlustused?gal_id=156&id=145 Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem], linnamuuseum.wiseman.ee</ref>
<ref name="5WHid">[[Rein Zobel]], "Kindluslinn Tallinn" (1994)</ref>
206. rida:
* [http://linnamuuseum.wiseman.ee/linnakindlustused?gal_id=156&id=145 Tallinna kaitsevööndi topograafiline skeem] Tallinna linnamuuseumis
* Liis Arujärv, Allar Viivik [http://www.ohtuleht.ee/64595 "Vanalinn kukub kaela"] Õhtuleht, 20. oktoober 1999
* [http://www.epl.ee/news/online/eha-vork-peremehetud-linnamuuriloigud-tuleb-linna-omandiks-vormistada.d?id=63702570 Eha Võrk: Peremehetud linnamüürilõigud tuleb linna omandiks vormistada], Eesti Päevaleht, 28. detsember 2011
 
[[Kategooria:Tallinna linnamüür| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnamüür"