Redaktsioon: 8. mai 2017, kell 16:40 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 083 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. aprill 2019, kell 08:30 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{Kirik \|Nimi = Rapla kirik \|Pildinimi = Rapla kirik2.jpg \|Pildiallkiri = \|Riik = [[Eesti]] \|Asukoht = [[Rapla]] \|Laiuskoord = 59.007778 \|Pikkuskoord = 24.795000 \|Ehituse algus = 1899 \|Ehituse lõpp = 1901 \|Sissepühitsemine= 30. september 1901 \| 22. rida: Mõisahärrade suurimad vihavaenlased olid need, kes usu poole püüdsid, kes uskusid jumalaid, kuid mõisahärrad nendega ei saanud läbi, sest olid kirikute vastased. [[Kehtna mõis\|Kehtna]] ja teiste ligemkondade mõisahärrade suurim vaenlane oli Rapla kirik. Kui Rapla kirikut ehitatud, siis mõisahärrad pidanud koosolekuid, kuidas Rapla kirikut hävitada. Mõisahärrad said väga hästi Vanapaganatega läbi, sest Vanapaganad ei pooldanud ka kirikuid. Kord sõitnud Vanapagan Kehtnamõisa mõisahärrale külla. Sinna jõudes Kehtna mõisahärra söötnud ja jootnud Vanapagana kõhu täis, siis hakanud usuteadust seletama ja vaidlema. Vanapagan läinud välja, käinud mõisapargis ringi, viimaks mõisahärra tulnud välja ja annud Vanapaganale hää nõu, et visaku Rapla kiriku torn maha. Vanapagan olnud ka nõus sellega, otsinud paraja kivi, roninud mõisa katusele ning tahtnud Rapla kiriku torni maha visata, kuid kivi ei lennanud nii kaugele ja kukkunud Rapla tee äärde Pakamäele maha. See kivi on praegultki Paka mäel ja Vanapagana kaks suurt käe jälge on kivil. Kivi on suurim kivi seal ümbruses. Vanapaganast pole keegi enam peale kivi viskamist näinud. ==Ajalugu== 34. rida: ==Kirjeldus== Laudadest võlvid olid Rapla uue kiriku ehitamise ajal väga moodsad. Kiriku koor järgib [[gooti stiil\|gooti]] kunsti traditsioone. ~~Polügonaalset~~Hulknurkset [[apsiid]]i ümbritseb gooti [[katedraal]]ide [[kabel]]itepärga meenutav madal hoone osa, milles paiknevad abiruumid. Interjööris domineerivad peenikesed [[poolsammas\|poolsambad]], millele toetuvad [[võlviroie\|võlviroided]] suubuvad lae keskel asetsevasse [[päiskivi]]sse. Ruumi jaotus kaheks korruseks on tüüpiline 19. sajandi kirikuarhitektuurile. Üksteise kohal paiknevad akenderead torkavad silma juba kiriku eksterjööris. [[luterlus\|Luteri usu]] kirikutele kehtis ettekirjutus, et [[kantsel\|kantslist]] lugev õpetaja peab olema nähtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte äärde väärid, kuhu paigutati astmetena tõusvad pingiread. [[Vitraažaken]]de vapid kuuluvad neile ümbruskonna [[mõisnik]]ele, kes olid seotud uue kiriku ehitusega. [[Pilt:Rapla kiriku korsten.jpg\|pisi\|~~upright~~püsti\|Rapla kiriku korsten]] Rapla kiriku esimese [[orel]]i ehitas [[1841]]. aastal kohalik [[köster]] [[Ludwig Johann Karell]]. Pilli tööiga aga ei kujunenud kuigi pikaks ning [[1878]]. aastal telliti [[Saksamaa]]lt uus orel, mis viidi üle ka praegusse kirikusse. [[1939]]. aastal valminud heakõlaline [[Vennad Kriisad\|vendade Kriisade]] orel on juba kolmas Rapla kirikus. Kiriku kantsel valmis [[Christian Ackermann]]i töökojas [[1700]]. aastal. Altariseina valmistas Rapla kirikule [[Lübeck~~\|Lübecki~~]]i päritoluga [[Tallinn]]a meister [[Quirinus Rabe]] [[1737]]. aastal. [[Altarimaal]]i autoriks on [[Carl Siegismund Walther]] ([[1862]]). Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks altar ja kantsel, elusuurune puidust [[krutsifiks]] [[15. sajand]]ist ja altariruumi [[vitraaž]]id. Suurepärast interjööri täiendavad [[Gildemann]]i meistrite valmistatud [[ristimiskivi]] ja Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud [[kontsertorel]].

Rapla kirik: erinevus redaktsioonide vahel