Turism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: eemaldatud mittetöötav välislink |
P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes |
||
23. rida:
Enne rongiliikluse arengut oli tänapäevase turismi eelkäijaks nn [[Grand Tour]] 17. kuni 19. sajandil, mil Suurbritannia ja Põhja-Euroopa kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia üleeuroopalisel retkedel.<ref name="0CdlM" /> Retked võisid kesta aastaid ja neid nähti ülikoolijärgse haridustee ühe etapina. Reisi eesmärgiks peeti antiik- ja renessansskultuuri pärandite ning Mandri-Euroopa aristokraatlike kommetega tutvumist. Aja jooksul kujunesid välja tüüpilised reisiplaanid, „kohustuslik“ oli järgemööda aega veeta [[Pariis]]is, [[Šveits]]is ja [[Itaalia]] linnades.<ref name="fj8w0" /> Oma muljed jäädvustati [[reisikiri|reisikirjades]], mis võisid hiljem saada kodumaal müügihittideks.<ref name="saRDT" />
[[Tööstusrevolutsioon]] tõi endaga kaasa [[Raudteetransport|raudteedevõrgu]] rajamise, mis esimest korda ajaloos võimaldas pikemaid reise ette võtta ka [[keskklass|kesk]]- ja hiljem [[alamklass (sotsioloogia)|alamklassi]] liikmetel.<ref name="hdPmA" /> [[Suurbritannia]]s toimusid muudatused kõige varem. Esimene ametlik [[reisibüroo|reisifirma]], Cox & Kings, moodustati 1758. aastal.
Maailma esimene [[kruiisilaev]] [[Prinzessin Victoria Luise]] ehitati [[Hamburg|Hamburgis]] 1900. aastal.
== Turismi liigid ==
71. rida:
* '''[[Kruiisiturism]]''' – toimub [[kruiisilaev]]adel ning selle juurde kuuluvad kaldaekskursioonid eri sadamates ja linnades, kus laevad oma reisi jooksul peatuvad.
* '''[[LGBT-turism]]''' – suunatud [[gei]], [[lesbi]], [[Biseksuaal|bi-]] ja [[Transsoolisus|transsoolistele]] turistidele, kes soovivad reisida [[LGBT]]-sõbralikesse paikadesse<ref name="1PfvI" /> või võtta osa [[Geiparaad|geiparaadides]]t.
* '''[[Popkultuuriturism]]''' – tuntud [[Film|filmide]], [[Kirjandus|kirjanduse]] või [[Muusika|muusikaga]] seotud asukohtade külastamine.<ref name="aeM6D" /> Näiteks pärast [[Sõrmuste isand|"Sõrmuste Isanda"]] [[triloogia]] filmide valmimist suurenes märgatavalt [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaad]] väisanud turistide arv, mitmed kohalikud [[reisibüroo|reisibürood]] on hakanud pakkuma turismipakette kuulsate stseenide filmivõtete paikadesse.
* '''[[Seksiturism]]''' – seksiturismi käigus soovib turist osa võtta [[Seks|seksuaalsest tegevusest]], reisides piirkondadesse kus [[prostitutsioon]] on legaalne või [[korrakaitse]] vähem hoolas.<ref name="VZGne" /> [[Inimõigusorganisatsioon|Inimõigusorganisatsioonid]] on süüdistanud seksiturismi [[Inimkaubandus|inimkaubandusele]] ja [[lapsprostitutsioon|lapsprostitutsioonile]] kaasa aitamises.<ref name="qQovP" />
* '''[[Sporditurism]]''' – sporditurism hõlmab [[spordiüritus|spordiüritustele]] reisimist eesmärgiga neist osa võtta kas võistleja või pealtvaatajana.<ref name="Ovx87" /> Populaarsed sporditurismi sihtkohad on [[olümpiamängud]] ja [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]].<ref name="Novelli" /> Sporditurism on kasvav äri, näiteks [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni olümpiamängudele]] müüdi kokku peaaegu 11 miljonit piletit, teenides 822 miljonit eurot. Eelmine piletitulurekord kuulus [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudele]] 433 miljoni euroga.<ref name="tAe4p" />
95. rida:
===Negatiivne mõju===
Piirkondade ulatusliku liikluse tõttu ei suuda infrastruktuur toime tulla kiire kasvuga, mille tagajärjeks on ülerahvastatus. Turistid võivad häirida kohalike elanike elu ja nende tavasid, tekitades müra, segadust ja rahutust. Samuti võib toimuda kultuuride segunemine ehk kohalikud kopeerivad teise kultuuri tavasid ja toimub mõlema kultuuri eripära ja moraal. Seega selline segunemine võib tuua usulise väärtuste kaotamist.
=== Kultuuriüritused ja -objektid ===
Tänapäeval on kunstil suur roll inimeste meelitamises. Euroopa riikides külastatakse [[muusikal]]e, teatrietendusi, [[ballett]]i ja [[ooper]]it. Muuseumid on kodanike ja turistide jaoks peamised ja kättesaadavamad sihtkohad. Euroopas on seitse muuseumit, millel on väga mõjukas osatähtsus, suurem osa nendest muuseumitest paikneb [[Pariis]]is ja [[London]]is. Viimastel aastakümnetel on Euroopa linnadest saanud loomingulised keskused, näiteks [[Bilbao]], [[Berliin]], [[Amsterdam]], [[Kopenhaagen]]. Kultuur mõjutab otseselt linna kinnisvara väärtust, muutudes kultuurilise uuenemise strateegiate peamiseks elemendiks.
Näiteks Eestis saavutab populaarsuse [[Rotermanni kvartal]]i arhitektuur. Samuti on [[Kumu|Kumu kunstimuuseum]] on väga tihtine valik turistide seas. Eesti teatrikunstis on esile kerkinud [[teater NO99]]. Rahvamuusika on teinud läbi teatava taassünni. Näiteks korraldatakse [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i. Ning muidugi kõige suurem ja tähtsam on [[laulupidu]]. Enam kogub tähelepanu [[eestivene kultuur]].<ref name="vvZqR" />
137. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="WTO2011Highlights">{{cite web|year=2011|url=http://mkt.unwto.org/sites/all/files/docpdf/unwtohighlights11enhr.pdf|title=UNTWO Tourism Highlights 2011 Edition|publisher = [[World Tourism Organization]]|accessdate=
<ref name="WTO2008">{{cite journal|url=http://www.tourismroi.com/Content_Attachments/27670/File_633513750035785076.pdf|title=UNWTO World Tourism Barometer June 2008|publisher=[[World Tourism Organization]]|month=Juuni|year=2008|volume=6|issue=2|accessdate=
<ref name="WTOjanuary10">{{cite journal|url=http://unwto.org/facts/eng/pdf/barometer/UNWTO_Barom10_1_en_excerpt.pdf|title=UNWTO World Tourism Barometer January 2010|publisher=[[World Tourism Organization]]|month=Jaanuar|year=2010|volume=8|issue=1|accessdate=
<ref name="Novelli">Niche Tourism: Contemporary Issues, Trends and Cases. Novelli, M. (toim). Routledge. 2005.</ref>
<ref name=":5">Nelson, V. 2013. ''An Introduction to the Geography of Tourism.'' Rowman & Littlefield Publishers, Inc.</ref>
147. rida:
<ref name=":4">Hall, C. M., Page, S. J., 2009. ''Progress in Tourism Management: From the geography of tourism to geographies of tourism – A review.'' Tourism Management, vol. 30. no 1, pp. 3–16.</ref>
<ref name=":6">Eesti statistika kvartalikiri. 3/2016. Tallinn. Statistikaamet.</ref>
<ref name="rIT3c">{{cite web|year=1995|url=http://pub.unwto.org/WebRoot/Store/Shops/Infoshop/Products/1034/1034-1.pdf|title=UNWTO technical manual: Collection of Tourism Expenditure Statistics|page=14|format= PDF|publisher=World Tourism Organization|accessdate=
<ref name="04azl">Feifer, M. (1986). Tourism in history: From Imperial Rome to the present. Stein and Day.</ref>
<ref name="0CdlM">Chaney, E. (2000). The Evolution of the Grand Tour: Anglo-Italian Cultural Relations Since the Renaissance. Frank Cass Publishers.</ref>
| |||