Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 54 baiti ,  6 kuu eest
P
pisitoimetamine
[[Pilt:Vulkanism ja laamtektoonika.png|thumb|rightpisi|Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga.]]
'''Vulkanism''' on protsesside kogum, mis hõlmab [[magma]] teket, selle liikumist [[vahevöö]]st ja [[maakoor]]est [[vulkaan]]ini ning [[Vulkaanipurse|purskumist]] maapinnale.
 
==Vulkanism ja laamtektoonika==
[[Pilt:Plate tectonics map.gif|thumb|rightpisi|Vulkanismi ja laamtektoonika seoseid illustreeriv maailmakaart.]]
 
[[Vulkaan]]ideVulkaanide asukohad ei ole juhuslikud. Enamasti asuvad nad [[litosfäär]]i [[laam]]ade piirialadel. Erandiks on vaid [[Kuum täpp|kuuma täpi]] vulkanism. [[Laamtektoonika]] olemasolu põhjus on lihtne – soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö [[Konvektsioon|konvektiivselt]] liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt [[Tahkis|tahke]], liigub ta siiski konvektiivselt, ehkki liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist kuni mõne sentimeetrini aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või [[Vedelik|vedelaks]] ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam [[astenosfäär]] (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab [[kivim]]ite [[sulamistemperatuur]]i.
 
Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist ([[Mandriline maakoor|mandriline]] või [[Ookeaniline maakoor|ookeaniline]]) on laamade põrkumise tulemuseks kas [[subduktsioonivöönd]]ite (põrkuvad mandriline ja ookeaniline või ookeaniline ja ookeaniline laam) või [[mäestik]]e (põrkuvad mandriline ja mandriline laam) tekkimine. Subduktsioonivööndites sukeldub üks laam teise alla. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma [[temperatuur]] ja [[rõhk]], mis viib kivimite [[Moone (geoloogia)|moondumisele]]. Moonde käigus [[Kristalliseerumine|kristalliseeruvad]] kivimid ümber, kusjuures [[kristallstruktuur]]is olnud [[vesi]] tõrjutakse välja. Just kristallstruktuurist [[pooriruum]]i eraldunud vesi ongi subduktsioonivööndite vulkanismi põhjustajaks, sest ta alandab kivimite sulamistemperatuuri. Sulanud kivimmassi ehk magma [[tihedus]] on lähtekivimist väiksem, mistõttu hakkab magma tõusma ülespoole. Maapinna lähedal moodustuvad suured magmakehad, mida nimetatakse [[Magmakamber|magmakambriteks]]. Nende kohale tekivadki vulkaanid.
Kui konvergentsete laamade põrkeala vulkanismi põhjustajaks on vesi, siis divergentsete laamade vulkanismi põhjustab peamiselt rõhu vähenemisest tulenev kivimite sulamistemperatuuri alanemine. Rõhk väheneb, sest üksteisest eemalduvad laamad jätavad endi vahele tühiku, kuhu surutakse sügavamalt [[peridotiit]]seid kivimeid, mis ülespoole kerkides rõhu vähenemise tõttu sulama hakkavad. Vaatamata sellele, et vahevöö koosneb valdavalt peridotiidist, mis on [[Basalt|basaldist]] [[magneesium]]i- ja [[Raud|rauarikkam]], kuid sisaldab vähem [[ränioksiid]]i, on ookeanide keskahelike purskeproduktideks ikkagi basaldid. See on nii seepärast, et peridotiit, nagu kõik teisedki [[tardkivim]]id, on nn [[Tahke lahus|tahked lahused]], mille erinevatel komponentidel on erinevad sulamistemperatuurid. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on [[Happeline kivim|happelised kivimid]] ([[graniit]]), mis on suurema ränisisaldusega ja vastupidi. Mida suurem on kivimi raua ja magneesiumisisaldus, seda kõrgem on tema sulamistemperatuur. Seetõttu hakkab kõigepealt sulama peridotiidi ränirikkam komponent, mistõttu tekibki basalt.
 
On ka vulkaane, mis ei asetse laamade piirialadel. Need nn kuuma täpi vulkaanid on tekkinud kohale, mille all on tõusvad laavavoolud ehk [[vahevöö pluum]]id.
 
==Vaata ka==
*[[Vulkaan]]
*[[Vulkanoloogia]]
*[[Vulkaanipurse]]
 
==Välislingid==
75 610

muudatust