Vooluhulk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Amasonase hudrograaf.png|
'''Vooluhulk''' on [[vooluveekogu]] ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka [[Jõgi|jõe]] [[Suue|suudmes]].
Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m
Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, [[jõe toitumine|jõe toitumisest]] sõltuvate maksimumide ja miinimumidega.
Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb. Seda nimetatakse [[paguvesi|paguveeks]] ehk madalveeks. Kevadel [[lumi|lume]] sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb. Seda nimetatakse [[suurvesi|suurveeks]]. [[Soo]]d, [[järv]]ed ja [[veehoidla]]d ühtlustavad vooluhulka. Suuri järvi ja veehoidlaid läbivatel jõgedel on veetaseme aastane kõikumine väiksem.
Mägijõgede vooluhulk suureneb [[liustik
Vooluhulga aastast muutumist näitavat graafikut nimetatakse [[hüdrograaf]]iks.
Maailma suurima vooluhulgaga [[jõgi]] on [[Amazonas]], [[Eesti]]s on suurimaks [[Narva jõgi]].
20. rida:
{| border=1
!Jõgi
!Vooluhulk (m
|-
|Narva
| |||