Ookeani keskahelik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel| räägib Ookeani keskahelikust; Taiwani mäestiku kohta vaata artiklit [[Keskmäestik (Taiwan)]]}}
[[Pilt:Quake epicenters 1963-98.png|pisi|[[Maavärin]]ate [[Epitsenter|epitsentrite]] [[Kaart (kartograafia)|kaardil]] tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega.]]
 
'''Ookeani keskahelik''' on [[Vulkanism|vulkaaniline]] [[mäeahelik]], mis läbib [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[India ookean]]i ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosa.
 
Ookeani keskaheliku kogupikkus on 84 000  km, olles seega kaugelt kõige pikem mäeahelik [[Planeet|planeedil]] [[Maa (planeet)|Maa]].
 
Ookeani keskahelik ei asu mitte alati ookeani keskosas. Nimetus tuleb sellest, et kõigepealt avastati ta Atlandi ookeanist, mida ta tõepoolest enam-vähem poolitab. Nimeks anti talle siis [[Atlandi ookeani keskahelik]], mida Atlandi ookeanis paiknev osa ookeani keskahelikust kannab siiani.
12. rida:
Ookeani keskahelik on [[seismiliselt aktiivne piirkond]]. Aktiivsed on nad ka [[vulkaan]]iliselt, kuid paiknemise tõttu merepõhjas ei ole seda tüüpi [[vulkanism]] laiemale avalikkusele kuigi tuntud. Erandiks on näiteks [[Island]]i [[saar]], mis asub täpselt ookeani keskaheliku ning samuti ka [[Kuum täpp|kuuma täpi]] kohal, seetõttu on seal võimalus jälgida "ookeanipõhja" laienemist kuival maal.
 
Ookeani keskaheliku kõrgus merepõhjast on 1...3  km ning laius umbes 1500  km. Seega on nõlva kalle suhteliselt lauge ja jääks inimsilmale praktiliselt märkamatuks. Esile tuleb ta vaid kui suuremõõtmeline, globaalne [[geoloogiline struktuur]].
 
[[Kivim]]iliselt koosnevad ookeani keskahelikud peaaegu eranditult [[Basalt|basaldist]]. [[Petroloogia]]s nimetatakse ookeani keskahelikule tüüpilist basalti "MORB" (''mid-ocean ridge basalt'').