Redaktsioon: 30. november 2014, kell 19:03 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 092 muudatust + pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:38 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Gneiss.jpg\|~~thumb~~pisi\|[[Gneiss]] on laialt levinud [[Kõrge astme moone\|kõrge astme moondekivim]].]] [[Pilt:00031 6 cm grossular calcite augite skarn.jpg\|pisi\|[[Skarn]] on moondekivim, mis tekib [[intrusioon\|magmaplutoonidest]] pärit hüdrotermaalsete lahuste ja plutoone ümbritsevate karbonaatsete kivimite vahelise keemilise reaktsiooni tulemusel. Selle tagajärjel tekivad [[kaltsium]]i sisaldavad [[silikaadid]] (antud juhul roheline [[pürokseen]] [[augiit]] ja oranž [[granaadid\|granaat]] [[grossular]]). Sinine mineraal on [[kaltsiit]] (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal).]] '''Moondekivim''' on kõrge [[Rõhk\|rõhu]] ja [[temperatuur]]i tingimustes [[Ümberkristalliseerumine\|ümberkristalliseerunud]] ehk [[Moone (geoloogia)\|moondunud]] [[kivim]]. 7. rida: Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on [[Tardkivim\|tard-]] ja [[settekivim]]id. [[Lähtekivim (petroloogia)\|Lähtekivimeiks]] võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks [[kvartsiit]], [[gneiss]], [[amfiboliit]], [[kilt]] ja [[marmor]].

Moondekivim: erinevus redaktsioonide vahel