Mandriline maakoor: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Earth_seafloor_crust_age_1996_-_2.png|thumbpisi|Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort.]]

'''Mandriline maakoor''' ehk '''kontinentaalne maakoor''' on [[Manner (geoloogia)|mandrite]] (koos [[mandrilava]]ga) alune [[Maakoor|maakooretüüpmaakoor]]etüüp.

Maakoor jagatakse mandriliseks ja [[Ookeaniline maakoor|ookeaniliseks maakooreks]]. Mandrilise maakoore [[tihedus]] on keskmiselt 2,7...2,8 g/cm³³. [[Pikilaine]]te keskmine levikukiirus on 6,5  km/s.

Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70  km, keskmine umbes 40  km, mis on tüüpiline [[settelava]]dele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor [[mäestik]]e ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor [[Mandriline riftivöönd|mandriliste riftivööndite]], [[Kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist – [[Lasum|lasuvast]] [[Setend|settelisest]] [[Pealiskord|pealiskorrast]] ja [[Lamam|lamavast]] [[Kristalne kivim|kristalsest]] [[Aluskord|aluskorrast]], mille all omakorda on [[gabro]]idse koostisega kivimkiht, mida vahel [[Basaldikiht|basaldikihiks]] nimetatakse, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilist kivimit]] [[basalt]]i ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest [[moondekivim]]eist (peamiselt [[gneiss]], [[migmatiit]] ja [[amfiboliit]]), mida lõikavad rohked [[plutoon]]id.

[[Pilt:Topo.jpg|thumbpisi|300px|Maakoore paksus (km)]]

Erinevalt ookeanilisest maakoorest, mille vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat, on mandriline maakoor väga vana. Vanus võib ulatuda isegi kuni nelja miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor, mis takistab tema [[vahevöö]]sse tagasi [[Subduktsioon|sukeldumist]]. Seetõttu on mandrilise maakoore osatähtsus läbi [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus aga langenud. Sellele vaatamata moodustab mandriline maakoor vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, keskmiselt 5...7  km.

Mandriline maakoor jaotatakse [[Tektoonilised liikumised|tektooniliselt aktiivseks]] ning atektooniliseks. Tektooniliselt aktiivset mandrilise maakoore osa nimetatakse orogeenseks vööndiks, atektoonilist ehk tektooniliselt stabiilset osa aga [[kraaton]]iks.