Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:00065 sand collage.jpg|pisi|300px|Varieeruva koostisega liivanäidised. Igal pildil on kujutatud umbes ühe ruutsentimeetri suurune ala. Rida-realt vasakult paremale: 1. Klaasliiv. [[Kauai]], [[Hawaii saared|Hawaii]] 2. Luiteliiv [[Gobi kõrb]]est 3. Kvartsliiv koos glaukoniidiga Eestist ([[Pakri poolsaar]]) 4. Vulkaaniline liiv [[Maui]]lt (Hawaii). Punakad tükid on murenenud kivifragmendid (punaka värvi annab oksüdeerunud raud, mida [[basalt|basaldis]] leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv [[Molokai]]lt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja [[foraminifeerid]]e kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad [[Utah]]' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas ([[obsidiaan]]) [[California]]st (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv [[Idaho]]'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii.]]

On ka teisi liiva definitsioone. Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni järgi oli liiva terasuurus 0,1...1 &nbsp;mm.<ref>Raukas, A. (1964). Purdkivimite terasuuruse klassifikatsioon.</ref><ref>Raukas, A. (1981). Purdkivimite ja purdsetete klassifikatsioon terasuuruse järgi.</ref> Briti klassifikatsiooni järgi jääb liiva terasuurus vahemikku 2...600 [[Mikromeeter|μm]] ehk 0,002...0,6 &nbsp;mm. Ka [[mullateadus]]es esineb [[Geoloogia|geoloogilisest]] erinevaid liiva definitsioone. Rahvusvaheliselt levinuima definitsiooni kohaselt jääb liiva terasuurus vahemikku 0,02...2 &nbsp;mm. [[USDA]] (''United States Department of Agriculture'') järgi on liiva terasuuruseks 0,5...2 &nbsp;mm.

[[Pilt:Kvartsliiv_Tabina.jpg|pisi|leftvasakul|Peeneteraline [[Gauja lade]]me liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis.]]

Liivast jämedamat purdsetet nimetatakse [[kruus]]aks ning peenemat [[aleuriit|aleuriidiks]]. Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad '''ülijämedateks''' (1...2 &nbsp;mm), '''jämedateks''' (0,5...1 &nbsp;mm), '''keskmiseteralisteks''' (0,25...0,5 &nbsp;mm) ja '''peeneteralisteks''' (0,0625...0,25 &nbsp;mm). Tihti jagatakse liivad lihtsalt '''jämeliivaks''' ja '''peenliivaks'''. Selle järgi on jämeliiv purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 &nbsp;mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat [[fraktsioon (osakeste kogum)|fraktsioon]]i leiduda alla 50% sette [[maht|mahust]]. Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0,0625...0,5 &nbsp;mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust.

[[Mineraal]]se koostise alusel eristatakse '''monomineraalset''' ja '''polümiktset liiva'''. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on [[kvartsliiv]]. [[Kvarts]] ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on [[Päevakivi|päevakividpäevakivi]]d, [[Vilk|vilgud]], [[Amfibool|amfiboolidamfibool]]id, [[Pürokseen|pürokseenidpürokseen]]id, [[glaukoniit]] ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.