Kambrium: erinevus redaktsioonide vahel

Kambriumi ajastu [[settekivim]]eid on ka [[Eesti]] [[Aluspõhi|aluspõhjas]], nende [[avamusala]]ks on kitsas riba [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] jalamil.

[[Pilt:Eesti_pealiskord.png|thumbpisi|Kambriumi [[avamusala]] Eestis (kollane)]]

Kambriumi ajastul (570–480 miljonit aastat tagasi) ujutas Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega mereline veekogu, mille piirjooned muutusid korduvalt. Sarnaselt [[vendium|vendiga]] ([[Ediacara]]) iseloomustavad Eestis kambriumi [[Terrigeenne sete|terrigeensed setted]], kus erinevalt vendist on vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid. Selle põhjuseks on see, et [[Aluskord|aluskorrakivimid]], mis vendis oli kulutusmaterjali allikas, oli kambriumis setetega enamasti kaetud. Kambriumi kihtidest on leitud usse, [[Kõhtjalgsed|kõhtjalgseid]], [[Peajalgsed|peajalgseid]], lukuta [[Käsijalgsed|käsijalgseid]], [[Trilobiidid|trilobiite]], [[Foraminifeerid|foraminifeere]] ja [[akritarhid|akritarhe]], kelle kompleksid on aluseks setendite [[Stratigraafia|stratigraafilisel]] liigestamisel. Kambriumis hakkas setete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne faktor. Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides [[Lontova savi]], Lükati [[aleuroliit|aleuroliidi]] ja savi vahelduvate kihtidega kompleks ning Tiskre hele aleuroliit. Kambriumi ladestu tähtsuseks on tema savid, mida kasutatakse [[tellis]]te, [[drenaaž]]itorude ja [[Tsement|tsemendi]] tootmiseks. [[Lontova]] [[veepide]]mel asuvast ordoviitsiumi-kambriumi [[Põhjavesi|põhjaveelademest]] ammutatakse kvaliteetset põhjavett ning [[Häädemeeste|Häädemeestel]]l ja [[Värska]]s ka [[mineraalvesi|mineraalvett]].