Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 12:05 redigeeri 2001:7d0:88c1:f580:9854:961c:67af:349e (arutelu) Kirjaviga Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. aprill 2019, kell 10:08 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib mineraalist, Venemaa linna kohta vaata artiklit [[Asbest (linn)]].}} [[Pilt:Asbestos fibres.jpg\|pisi\|Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena.]] '''Asbestideks''' nimetatakse kiudja morfoloogiaga [[mineraal]]e. Asbestide hulka kuuluvad [[kihtsilikaat]] [[krüsotiil]] ehk valge asbest ning [[amfibool]]id [[amosiit]] ehk pruun asbest (mineraalina [[grüneriit]]), [[antofülliit]] ehk sinine asbest (kiudjas [[erim]]), [[krokidoliit]] (mineraalina [[ribekiit]]), [[tremoliit]] (kiudjas erim), eriti peenekiuline [[amiant]] ja [[aktinoliit]] (kiudjas erim).<ref name="VTt78" /> 7. rida: Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%. [[~~Image~~Pilt:Anthophyllite asbestos SEM.jpg\|pisi~~\|right~~\|[[Skaneeriv elektronmikroskoop\|Skaneeriva elektronmikroskoobiga]] tehtud pilt asbestikiududest.]] Alates [[1970. aastad\|1970. aastatest]] on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi [[Kopsud\|kopse]] kahjustav ja [[Kantserogeensus\|kantserogeenne]] mõju. Seetõttu on hakatud asbesti kasutust vältima, samas on unustatud, et toodetud asbestist 95% koosneb krüsotiil<nowiki/>ist. Väikse koguse krüsotiil<nowiki/>i sissehingamine ei põhjusta aga teadaolevalt mingeid terviseprobleeme. <ref name="44yBH" /> 2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000 t), [[Brasiilia]] (410 000 t), [[Kasahstan]] (300 000 t), [[Kanada]] (240 000 t), [[Zimbabwe]] (100 000 t) ja [[Colombia]] (70 000 t).<ref name="pKV36" /> == Ajalugu == [[Pilt:Eternit_2.jpg\|pisi\|vasakul\|Eterniitkatus]] Kõige varasem asbesti kasutus oli tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu tänapäeva [[Soome]] aladel ligikaudu 2500 eKr, kus antofülliiti kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbestikiude lambi[[taht]]ade valmistamisel. Tihti kasutati asbestikiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks. 22. rida ⟶ 23. rida: Asbestikiudude kasutus tööstuses sai tõelise hoo [[Itaalia]]s 19. sajandi alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19. sajandi lõpuks oli tuvastatud paljusid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse [[Kanada]]s (1878), [[Lõuna-Aafrika]]s (1893, 1908–1916) ja [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigis]] (1885). 20. sajandi alguses tõusis nõudlus asbesti järele tohutult mitmete masinate tootmiseks, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi [[Hatschek]]i masin, mis võimaldas pidevat [[eterniit\|eterniidi]]tootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt [[autotööstus]], kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks. ~~[[Image:Eternit_2.jpg\|pisi\|left\|Eterniitkatus]]~~ [[Teine maailmasõda]] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks. 1960.–1970. aastatel avastati, et õhus hõljuv asbestipuru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbestikiude materjalide [[Maatriks (materjal)\|maatriksid]], tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref name="amWp0" /> 29. rida ⟶ 31. rida: ==Tuvastamine== Asbestikiud on palja silmaga nähtamatud, kuna nad on 3–20  µm pikad ja kuni 0,01  µm laiad. Võrdluseks on [[~~Pikkuste_suurusjärgud~~Pikkuste suurusjärgud\|inimese juus]] laiusega 17–181  µm. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad [[polümeer]]sed [[molekul]]id, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed [[kristallvõre]]d. Nendel [[kristall]]idel on 3 [[lõhenevus]]t ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui kristallidele piisavalt raskust avaldada, siis kipuvad nad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm. Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada, kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadelda. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on [[Polarisatsioonimikroskoop\|polariseeritud valgusega mikroskoobiga]] või vaatlus [[Transmissioonelektronmikroskoop\|transmissioonelektronmikroskoobiga]]. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbestikiude. Neid analüüsitakse tavaliselt [[Faaskontrastmikroskoop\|faaskontrastmikroskoobiga]]. ==Asbestide liigitus== Asbestid jaotatakse kahe [[mineraal]]ide rühma, amfiboolide ja [[serpentiin]]ide vahel. Selline jaotus põhineb nende [[kristallstruktuur]]ide erinevusel. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahelalaadne struktuur. ====Serpentiinirühm==== ======Krüsotiil====== [[Pilt:Chrysotile_-_USGS_Mineral_Specimens_303.jpg\|pisi\|Krüsotiil]] Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline valem on Mg<sub>3</sub>(Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>)(OH)<sub>4</sub>. Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära tema valgete kiudude järgi.~~[[Image:Chrysotile_-_USGS_Mineral_Specimens_303.jpg\|pisi\|right\|Krüsotiil]]~~ Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ja kangaks kedrata. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katusetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põrandates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpides, torude isolatsioonis, põrandaplaatides. 63. rida ⟶ 66. rida: Krokidoliit on kiuline asbesti vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka [[Austraalia]]s ning [[Boliivia]]s. Keemiline valem on Na<sub>2</sub>Fe<sub>2</sub>+3Fe<sub>3</sub>+2Si<sub>8</sub>O<sub>22</sub>(OH)<sub>2</sub>. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiudude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad. [[~~Image~~Pilt:Crystals_of_black_riebeckite_in_alkaline_pegmatite,_near_%C3%89visa_(Corsica,_France).jpg\|~~thumb~~pisi\|Ribekiidi kristallid kivimis (mustad).]] {\| style="background-color:#FFFF40;" \| class="wikitable" 103. rida ⟶ 106. rida: ====Pleura paksenemine==== Asbestikiudude sattumisel kopsu ning nende kuhjumisel võib tekkida pleural [[põletik]], mis omakorda põhjustab kopsukelmel armkudet. See takistab rindkere liikuvust ja halvendab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel. Seda [[diagnoos]]itakse röntgen-, [[ultraheli]]- või [[kompuutertomograafia\|kompuutertomograafilise]] uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu [[asbestoos~~\|asbestoosi~~]]i, [[mesotelioom~~\|mesotelioomi~~]]i või asbestist põhjustatud kopsuvähi, eel[[sümptom]]iks.<ref name="Ohud" /> ====Asbestoos==== [[Pilt:Asbestosis (7468458838).jpg\|pisi\|Asbestoosist tugevalt mõjutatud kopsukude.]] Asbestoos pikaajaline [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjustajaks on pikk ja pidev kokkupuude asbestiga. Tavaliselt esinevad asbestoosi nähud alles 15–30 aastat pärast esmast kokkupuudet asbestiga. Asbestikiud armistavad kopse ning sellest tulenevad õhupuudus ning köhimine. Arenenumatel asbestoosi juhtudel on sümptomiks ka paistes sõrmed. Asbestoosi pole võimalik ravida, kuna kopsudele tehtud kahjustust pole võimalik taastada. Kõige targem oleks seda mitte süvendada, vältides edasist kokkupuutumist asbestiga ning suitsetamist, et vältida [[kopsuvähk~~\|kopsuvähki~~]]i haigestumist. Asbestoosi võib leevendada hapnikuteraapiaga ning soovituslik on vaktsineerimine kopsunakkuste vastu, kuna asbestoosis kopsud on vastuvõtlikumad kopsuhaigustele<ref name="iHaud" />. ====Mesotelioom==== Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Mesotelioom diagnoositakse tavaliselt 50–70-aastastel inimestel. Seda haigust on raske ravida, kuna seda on võimalik diagnoosida alles väga arenenud staadiumis ning tavalisel vähiraviprotseduuril on sellel väike mõju.<ref name="vsgNi" /> <ref name="ujrZC" /> See-eest on viimastel aastatel kasutusele võetud kasutusele kaks uut ravimeetodit: * fotodünaamiline vähiteraapia;<ref name="9T2fQ" /> * mesotelioomi geeniteraapia.<ref name="aPazw" /> 123. rida ⟶ 125. rida: ==Viited== {{viited\|1=2\|allikad= <ref name="Ohud">[http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine]</ref>▼ <ref name="VTt78">McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 2 (ANS–BIN). Lk 237–239. ISBN 0071441433</ref> <ref name="44yBH">{{netiviide \| URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/37756/asbestos \| Pealkiri = Asbestos. Encyclopædia Britannica Online, 2006. \| Keel= inglise keeles}}</ref> 130. rida ⟶ 131. rida: <ref name="4DZuG">[http://webmineral.com/data/Chrysotile.shtml#.UkhiNsa-2Sp Chrysotile]</ref> <ref name="vv8OA">[http://webmineral.com/data/Riebeckite.shtml#.UmVk3_m-2So Riebeckite]</ref> ▲<ref name="Ohud">[http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm Asbestiga seotud ametialaste riskide vähendamine]</ref> <ref name="doUEy">{{netiviide \| URL = http://www.asbestos.com/mesothelioma/pleural-plaques.php \| Pealkiri = Pleural Plaques & Asbestos \| Väljaandja = Mesothelioma Center \|Keel= inglise keeles}}</ref> <ref name="iHaud">{{netiviide \| URL = http://www.nhs.uk/Conditions/Asbestosis/Pages/Treatment.aspx \| Pealkiri = Treating asbestosis \| Väljaandja = NHS Choices \| Keel = inglise keeles}}</ref>

Asbest: erinevus redaktsioonide vahel