Uimasti: erinevus redaktsioonide vahel

== Viited ==

{{viited|allikad=

<ref name="DlzRM">Austraalia tervishoiu- ja hoolekandeinstituut AIHW. National Drug Strategy Household Survey: first Results.(2007. a. Austraalia üleriigilise uimastistrateegia-teemalise leibkondade küsitluse esmased tulemused.) Drug Statistics Series number 20.Cat. no. PHE 98. Canberra: AIHW {{cite web|url= http://www.aihw.gov.au/publications/phe/ndshs07-fr/ndshs07-fr-no-questionnaire.pdf |title=Australian 2007 Household Survey |access6date=2010-04-20}}2008 pp 4,5</ref>

<ref name="w1NB8">UNODC {{cite web|url = http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/WDR-2009.html?ref=menutop|title = World Drug Report 2009|accessdate = 20. aprill 2010|archiveurl = http://web.archive.org/web/20100325200342/http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/WDR-2009.html?ref=menutop|archivedate = 25. märts 2010|deadurl = no}}p 235ff</ref>

<ref name="w2z00">Guinness O, The Dust of Death – A Critique of the Counter-Culture, IVP 1973 pp 232–249</ref>

<ref name="B1Xyb">Rootsi Tervishoiu- ja Sotsiaalministeerium (veebruar 2008). [http://www.regeringen.se/content/1/c6/09/87/50/0dcba6c7.pdf Rootsi riiklik narkostrateegia aastateks 2006–2010].</ref>

<ref name="Wm68n">UNODC (veebruar 2007). [http://www.unodc.org/pdf/research/Swedish_drug_control.pdf Sweden's successful drug policy: A review of the evidence ("Rootsi edukas uimastistrateegia: ülevaade tõenditest")], United Nations Office on Drugs and Crime.</ref>

<ref name="Bogdan1977">Loomulikult toimusid [[Rootsi uimastipoliitika]]s muudatused enne perioodi, millele Antonio Maria Costa ja Henrik Tham poolt- ja vastuargumentatsiooni vastasleeridest viitavad. Näiteks suurendas Rootsi 1968. aasta Narkootikumide Karistusseadus kõrgeimat karistusmäära uimastiseaduste ränga rikkumise eest ühelt aastalt neljale. 1969. aastal kergitati maksimummäära uuesti, seekord kuuele aastale (seda nii Narkootikumide Karistusseaduses kui ka Salakaubanduse Karistusseaduses). Muudatuste eesmärgiks oli võimaldada märkimisväärseid karistusi kõrgema taseme salakaubitsejatele, kes teiste inimeste kogenematuse, uudishimu või uimastisõltuvuse pealt kasu lõikasid. 1972. aastal kergitati karistust ränga rikkumise eest kuuelt aastalt kümnele, et klapitada seadusandlust Soome, Norra ja Lääne-Saksamaa seadustega. Karistusmäära kergitamine pidi kava kohaselt avaldama mõju vaid kõige ohtlikumatele kurjategijatele. – Allikas: Bogdan, Michael (1977). [http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/bulletin/bulletin_1977-01-01_3_page002.html#f046 Reflections on some international and Swedish legal rules relating to drug offences, pages 1–20, note 46].</ref>

<ref name="XzEs4">[[ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC)|ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo]] tegevdirektor Antonio Maria Costa, "[http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/antonio-maria-costa-cannabis-call-it-anything-but-soft-441735.html ''Cannabis... call it anything but "soft"'']", ''The Independent'' (UK), March 25, 2007.</ref>

<ref name="GJbyh">''The Police and Modern Society'', [[August Vollmer]], Berkeley, University of California Press, 1936</ref>

<ref name="dUmhj">Rolles, Stephen (2010). [http://www.bmj.com/content/341/bmj.c3360.full An alternative to the war on drugs] BMJ. 341:c3360. {{doi|10.1136/bmj.c3360}}</ref>

<ref name="VO4FW">Allikas: New York County Lawyers' Association (oktoober 2006). [http://www.drugtext.org/library/reports/nycla/nycla.htm#footnotes Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force (Note 2)]. NYCLA & Drug Reform Coordination Network. – Vt USA Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi uimastite kuritarvitamise ja vaimse tervise teenuste büroo SAMHSA 1993. aasta leibkonnaküsitlust, mille andmetel oli USA-s viimase aasta jooksul tarvitanud keelatud uimasteid 12% riigi elanikkonnast, s.t 24 minjonit inimest 77 miljonit inimest olid tarvitanud keelatud uimasteid vähemalt korra elus. 1994. aastal läbi viidud samasugune küsitlus näitas, et viimase aasta jooksul olid uimasteid kasutanud 10,8% USA elanikkonnast ehk 22,6 miljonit inimest. Enamgi veel, USA riigikontrolli büroo General Accounting Office aruanne 1989. aastast tõstis esile järgmist: et uimastite kuritarvitamise määrad Ühendriikides püsisid 1980. vältel väga kõrgel tasemel; et USA-s tarvitatud kokaiini kogus kahekordistus, samas kui selle hind langes umbes 30%; et heroiini hind langes 20%, samas kui müüdud heroiini keskmine puhtus kahekordistus; ja et kanep, mille tarbimine küll taandus, oli jätkuvalt kergesti kättesaadav suuremas osas riigist. Seega on uimastite pruukimine hoolimata nn uimastisõja pidamisele tehtud tohututest kulutustest laialt levinud kogu riigis, uimastite hinnad on tegelikult kahanenud ja nende kangus kasvanud.</ref>

<ref name="i5yxL">New York County Lawyers' Association (oktoober 2006). [http://www.drugtext.org/library/reports/nycla/nycla.htm#footnotes Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force (Note 3)]. NYCLA & Drug Reform Coordination Network. "Võimaldamaks tähendusrikkamalt ja objektiivsemalt analüüsida seda, mida üldiselt nimetatakse "uimastiprobleemiks", tuleks termineid nagu "uimastite kasutamine" (‘’drug use’’), "uimastite kuritarvitamine" (‘’substance abuse’’), "uimastitega seotud kuritegevus" (‘’drug-related crime’’) ja "uimastitest johtuv kuritegevus" (‘’drug-induced crime’’) kasutada ettevaatlikult ja teha nende vahel korrektselt vahet. Nende terminite määratluste ähmastamine senistes uimastipoliitika-teemalistes aruteludes on toonud kaasa suutmatuse korrektselt analüüsida ja eristada kahjusid, mida toovad kaasa uimastite kasutamine, uimastite kuritarvitamine, uimastikaubandus ja uimastite keelustamise strateegiad ise.</ref>

<ref name="b4tjM">Henrik Tham: Narkotikapolitiken och missbrukets utveckling, page 4, Kriminologiska institutionen, Stockholms universitet, 2003</ref>

<ref name="jOAeN">Lenke, L. & Olsson, B. (1999) "Swedish drug policy in perspective" ("Rootsi uimastipoliitika perspektiivis"), i Derks, J., van Kalmthout, & Albrecht, H.-J. (red.) [http://www.ncjrs.gov/app/abstractdb/AbstractDBDetails.aspx?id=181419 Current and future drug policy studies in Europe], Freibourg.</ref>

<ref name="n4v7E">Christie, Nils (märts 2004). ''A Suitable Amount of Crime'' ("Piisavalt palju kuritegevust")). Routledge. ISBN 978-0-415-33611-6.</ref>

<ref name="NsYy0">[[United Nations Office on Drugs and Crime]]: [http://www.unodc.org/documents/about-unodc/AR06_fullreport.pdf "Annual Report 2007"], [http://www.unodc.org/documents/about-unodc/AR08_WEB.pdf "Annual Report 2008"], [http://www.unodc.org/documents/about-unodc/AR09_LORES.pdf "Annual Report 2009"], [http://www.unodc.org/documents/frontpage/UNODC_Annual_Report_2010_LowRes.pdf "Annual Report 2010"]</ref>

<ref name="kQ6AT">Cohen, Peter (2006). ''[http://www.cedro-uva.org/lib/cohen.looking.html Looking at the UN, smelling a rat]''. Amsterdam: CEDRO.</ref>

<ref name="fe9A5">http://www.globalcommissionondrugs.org/wp-content/themes/gcdp_v1/pdf/Global_Commission_Report_English.pdf</ref>