Põhjuslikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
'''Põhjuslikkus''' ehk '''kausaalsus''' ehk '''põhjustamine''' on [[sündmus]]e (või muu [[nähtus]] ([[tagajärg|tagajärje]]) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine ([[põhjus]]e poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline [[seos]]. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Enamasti usutakse, et sündmustel on [[põhjus]]ed ja nad on põhjused. (Näiteks [[epifenomenalism]] postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.)
Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest.
Kuigi kõik [[seletus]]ed, ei ole [[põhjuslik seletus|põhjuslikud]], saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada.
[[Metafüüsika]]s on põhjuslikkuse mõistmisel suuri [[lahkarvamus]]i.
Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks [[põhjuslik teadmisteooria]], [[põhjuslik tajuteooria]], [[põhjuslik mäluteooria]], [[põhjuslik vaimuteooria]], [[põhjuslik teoteooria]], [[põhjuslik järeldamisteooria]], [[põhjuslik tähendusteooria]], [[põhjuslik osutusteooria]], [[põhjuslik ajateooria]] ja [[põhjuslik identsusteooria]].
==David Hume==
25. rida:
Mõned filosoofid leiavad, et põhjuseks või tagajärjeks on mõnikord [[fakt]], [[omadus]] või sündmuse [[aspekt]], ilma et seda saaks taandada sündmustevahelisele põhjuslikkusele (Sanford 1985).
Mõned filosoofid leiavad, et [[tegu|teo]] puhul ei saa [[tegija]]t kui põhjust taandada sündmustele.
===Kas põhjuselt kandub tagajärjele midagi üle===
56. rida:
[[Kategooria:Teadusfilosoofia]]
[[Kategooria:Metafüüsika]]
[[
| |||