Pärgament: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
1. rida:
{{viita}}
[[Pilt:Permennter-1568.png|
'''Pärgament''' on eriliselt töödeldud looma[[Nahk (materjal)|nahast]] (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupidav, hele, läbipaistmatu [[materjal]].
11. rida:
Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, [[vaik|vaigust]] ja [[vetikad|vetikatest]]. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada, vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda.
Pärgamendi saamiseks töödeldi toornahku keemiliselt ja mehaaniliselt. Eri ajastutel on viljeldud erinevaid parkimistehnikaid ([[taimpark]], [[valgepark]], [[rasvapark]] jne).<ref name=":0">Jaan Lehtaru, Veekahjustusega arhivaalide käsitsemine, Rahvusarhiivi juhis, 2010</ref> Toornahku hoiti tuhaleelises või kustutatud lubja lahuses, mille järel raamile paigutatud nahk kraabiti poolkuukujulise noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks, [[sidekude]] eemaldati kuni [[epiderm]]ini. Seejärel nahk kuivatati, siluti, poleeriti [[pimsskivi]]ga ja hõõruti [[kriit|kriidiga]] sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. [[Parkaine]]id ei kasutatud. Karvapool oli veidi kare ja muutus kollakaks, lihapool oli valge ja eriti sile. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati. Pärgamendist tehti luksusväljaandeid, lihtväljaanded kirjutati papüürusele.
Olenevalt naha liigist ja töötlemisest liigitatakse pärgamente kirjutuspärgamendiks (mõlemalt poolt töödeldud vasikanahk) ja köitepärgamendiks (ühelt poolt töödeldud ja munavalge-apretuuriga viimistletud lambanahk).<ref name=":0" />
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Materjalid]] | |||