Osooniauk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Largest ever Ozone hole sept2000 with scale.jpg|
'''Osooniauk''' on [[osoonikiht|osoonikihi]] osa, milles [[osoon]]i [[kontsentratsioon]] on vähenenud.
Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all [[Antarktika]] kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka [[Arktika]], [[Euroopa]] ning [[Põhja-Ameerika]] kohal.
Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid [[Freoonid|freoone]]. Freoon on tugev [[katalüsaator]], mis lõhustab kolmest [[hapnik]]u [[aatom]]ist koosneva osooni [[molekul]]i hapnikuks ja [[vaba radikaal|vabaks radikaaliks]].
Osooniaugu tekkimist kirjeldavad [[Chapmani võrrandid]]. Osooni tekib ja kaob [[stratosfäär]]is pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina [[ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirte]], mitte freoonide toimel.
11. rida:
Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt [[ekvaator]]i kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk [[poolus]]te suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni tungimist Antarktikasse takistavad aga ümber tolle maailmajao püsivalt puhuvad läänetuuled, mille põhjustajaks on [[Coriolisi efekt]].
Osooniauk Antarktika kohal avastati [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses. [[1986]] avastati osoonikihi hõrenemine ka [[põhjapoolkera]]l [[Arktika]]s; see pani rikkad tööstusriigid tegutsema.
[[Osoonikihi hõrenemine]] on üks vähestest [[globaalprobleemid]]est, millega võitlemisel on saavutatud teatavat edu. Ei ole siiski selge, kas osoonikihi mõningane taastumine on tingitud looduslikest rütmidest või vähenenud freoonide kasutamisest.
20. rida:
==Vaata ka==
[[Pilt:Sources of stratospheric chlorine.svg|
*[[Osoonikiht]]
*[[Osoonikihi hõrenemine]]
| |||