Osakeste loendur: erinevus redaktsioonide vahel

'''Osakeste loendur''' ehk '''osakeste detektor''' on seade vabade liikuvate [[molekul]]ide, [[aatom]]ite ja [[elementaarosake|elementaarosakeste]]ste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad. Esimesed mikroosakestele reageerivad mõõteseadmed olid mõeldud ainult osakeste detekteerimiseks (nende olemasolu kindlakstegemiseks) ja loendamiseks. Loenduriteks (detektoriteks) nimetatakse aga ka nendest edasiarendatud seadmeid, mis on lisaks detekteerimisele võimelised ka registreerima osakest iseloomustavaid suurusi, nagu selle ilmumise aega, kiirust ja energiat.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 5. köide, 1990</ref>

Loenduri töö põhineb enamasti teda läbivate mikroosakeste või [[kiirgus]]te (näiteks [[kosmiline kiirgus | kosmilise kiirguse]]) [[ionisatsioon|ioniseerival]] toimel: piisavalt suure energiaga osake või kiirgus eraldab loenduris sisalduva vaheaine (näiteks gaasi) aatomist [[elektron]]i, muutes seega aatomi [[ioon]]iks. Vabanenud elektron kui negatiivne [[elektrilaeng]] liigub loendurile rakendatud [[elektriväli |elektriväljas]] positiivsele [[elektrood]]ile, kutsudes esile registreeritava elektriimpulsi. Elektrivälja loomiseks rakendatakse gaasloenduri [[elektrood]]idele olenevalt selle liigist kuni tuhande [[volt|voldi]] suurune või isegi kõrgem [[elektripinge |pinge]].

Osakeste loendureid kasutatakse [[füüsika]] [[alusuuringud |alusuuringuutes]], samuti [[kiirguskaitse]] eesmärgil [[kiirgusdoos]]i ja [[kiirgustugevus]]e mõõtmiseks (vastavalt [[dosimeeter |dosimeetri]] ja [[Geigeri loendur]]i abil).

Gaastäidisega ionisatsiooniloendurid registreerivad osakesi vastavalt nende [[ionisatsioon]]ile loendurile rakendatud [[elektriväli |elektriväljas]]. Gaastäidisega torus paneb elektriväli tekkinud [[ioon]]id ja elektronid liikuma ja põhjustab ionisatsioonivoolu. Mõõdetakse kas ionisatsioonivoolu impulsse loenduri [[vooluring]]is või pingeimpulsse vooluringi takistil.

* mikrostruktuurne gaasdetektor (MPGD, ''micro-pattern gas detector''), eritüüp gaaselektronkordisti (GEM, ''gas electron multiplier''); need loendurid on suure [[lahutusvõime]]ga ja seetõttu uurimistöös aktiivselt kasutusel.

Gaasloendurit kirjeldas esimesena Saksa füüsik [[Hans Geiger]] 1913. aastal. Koos oma kaastöölise [[Walter Müller]]iga töötasid nad 1928. aastaks välja üldiselt kasutatava Geigeri-Mülleri loenduri. Proportsionaalloendurid ja muud edasiarendused jõudsid üldisemalt kasutusele alates 1950. aastatest seoses [[tuumafüüsika]] ja elementaarosakeste füüsika vajadustega.

{{Viited}}

[[Kategooria: Kiirgus]]

[[Kategooria: Mõõteriistad]]