Lääts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel| räägib optika mõistest; kaunvilja kohta vaata artiklit [[Lääts (kaunvili)]]; kultuurtaime kohta vaata artiklit [[Harilik lääts]]; taimeperekonna kohta vaata artiklit [[Lääts (perekond)|Lääts]]; toiduaine kohta vaata artiklit [[Läätsed (toiduaine)]]; silma osa kohta vaata artiklit [[Silmalääts]]}}
[[Pilt:lenso.jpg|thumbnail|200pxpisi|Tasakumer lääts]]
'''Lääts''' on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust.
 
14. rida:
==Läätsede ajaloost==
 
Vanim tehislik lääts on pärit aastast 640 eKr. – kvartsist lääts, mis leiti väljakaevamistel kunagisest [[Assüüria]] linnast [[Niinive]]st, mis asub tänapäeva [[Iraak|Iraagis]] [[Mosul]]i linna alal. Esimesed kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast – [[Aristophanes]]e näidendist „Pilved“"Pilved" (424 eKr.), kus mainitakse läätse, mille abil süüdati lõket. [[Plinius Vanem]]a (23 – 79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis. Ta mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: [[Nero]] olevat vaadanud gladiaatorite mänge, kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka [[Seneca noorem]] (3 eKr – 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust.
 
Araabia matemaatik [[Ibn Sahl]] (u. 940 – 1000) kasutas nüüdseks teada [[Snelli valem]]it, et arvutada läätse kuju. [[Ibn al-Haitham]] (965–1038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale.
36. rida:
: <math>d\,</math> on läätse paksus.
{|
|[[ImagePilt:lens1.svg|leftvasakul|400px|Kumerlääts]]
|[[ImagePilt:Large convex lens.jpg|right|250px]]
|}
 
{|
|[[ImagePilt:lens1b.svg|leftvasakul|400px|Nõguslääts]]
|[[ImagePilt:concave lens.jpg|right|250px]]
|}
Õhukese läätse puhul kehtib valem: