Kuivatamine: erinevus redaktsioonide vahel

[[ImagePilt:Desiccation-cracks_hg.jpg|thumb|rightpisi|Mudane pind kuivades praguneb, sest süsteemi [[ruumala|maht]] väheneb]]

'''Kuivatamine''' ehk '''kuivatus''' on [[vesi|vee]] eemaldamine [[tahkis|tahkest]], [[vedelik|vedelast]] või [[gaas]]ilisest ainest.

Kuivatamiseks kasutatakse kõige enam füüsikalis-keemilisi meetodeid, näiteks [[aurustamine|aurustamist]], [[Absorptsioon (keemia)|absorptsiooni]], [[adsorptsioon|adsorptsiooni]]i, [[destillatsioon|destillatsiooni]]i, [[sublimatsioon|sublimatsiooni]]i, gaaside puhul kasutatakse ka [[kondenseerumine|kondenseerimist]]. Suurema efektiivsusega, ehkki kallimad, on keemilised meetodid, mille puhul kasutatakse vettsiduvaid ([[hügroskoopsus|hügroskoopseid]]) aineid nagu [[kaltsiumkloriid|CaCl₂]], [[kaaliumkarbonaat|K₂CO₃]], [[alumiiniumoksiid|Al₂O₃]], [[silikageel]], [[Naatrium|Na]], [[difosforpentoksiid|P₂O₅]] jm. Vett siduvad agendid on kasutusel eeskätt [[labor]]ites.

Kuivatamist kasutatakse tihti [[toiduaine]]te säilitamiseks. Kuna kuivatamine kõrgel [[temperatuur]]il kahjustab toiduainete maitset ja vähendab [[toiteväärtus]]t, siis eelistatakse [[vaakum]]kuivateid, kus protsess toimub kiiremini ja madalamal temperatuuril. Veelgi parem on kasutada [[sublimatsioon|sublimeerimist]] – toiduaine külmutatakse ja seejärel kuivatatakse kõrgvaakumis.

Looduses toimub vett sisaldavate avatud süsteemide korral nende paratamatu kuivamine, mis sõltub ümbruskonna [[temperatuur]]ist, [[tuul]]est, [[õhuniiskus]]est, [[päikesekiirgus]]est, kuivava materjali [[poorsus]]est, pinna omadustest jm teguritest. Suhteliselt kuiva aine, kuid suure õhuniiskuse korral toimub vastupidine protsess – aine niiskus suureneb.