Ilmaradar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kuupäevad eestipäraseks: aaaa-kk-pp -> pp.kk.aaaa |
P pisitoimetamine |
||
5. rida:
==Kuidas ilmaradar töötab==
===Radariimpulsside saatmine===
Ilmaradarid saadavad välja suunatud [[mikrolaine]]kiirguse impulsse, kasutades selleks [[magnetron]]e või [[klüstron]]torusid, mis on [[paraboolantenn]]iga ühendatud [[Lainejuht|lainejuhi]] abil. Peamiselt kasutatakse [[lainepikkus]]i 1–10
Väiksemate osakeste puhul oleks vaja lühemaid lainepikkusi, kuid need nõrgenevad kiiremini. Seetõttu eelistatakse 10
Radariimpulsid levivad õhus, liikudes radarijaamast eemale. See tähendab, et piirkond, mille impulss läbib, on seda suurem, mida kaugemale radarist minna. Seetõttu langeb suurtel vahemaadel ka lahutusvõime. Näiteks on radari 150–200
===Tagasipöörduvate signaalide vastuvõtt===
18. rida:
Eeldades, et [[Maa (planeet)|Maa]] on kerakujuline ja võttes arvesse õhu [[murdumisnäitaja]] varieeruvust ning vahemaad objektini, saame leida sihtobjekti kõrguse maapinnast.
Iga ilmaradari võrgustik kasutab mitut tüüpilist antenni asendi nurka, mis määratakse vastavalt vajadusele. Peale iga skaneeritud täispööret muudetakse antenni kõrgusnurka järgmise skaneerimisringi jaoks. Nii tehakse mitu skaneerimisringi, et katta võimalikult suur õhu ruumala radari ümber. Sellise skaneerimise strateegia kasutamise korral võtab üks tsükkel tavaliselt aega 5–10 minutit, mille jooksul saadakse andmed maapinnast 15
Maa kumerusest ja kõrgusega õhu murdumisnäitaja muutumisest tingituna ei "näe" radar minimaalsest nurgast allapoole jäävat kõrgust (joonisel roheliselt) ega ka maksimaalsest nurgast lähemal olevat ala (joonisel punase koonusena keskel).<ref name="airbusradar" />
24. rida:
==Andmete tüübid==
===Peegelduvus (detsibellid või dBZ)===
Objektidelt tagasipeegeldunud kajade ja peegelduvuse intensiivsust analüüsitakse, et määrata sademete intensiivsust skaneeritud ruumalas. Kasutatavad lainepikkused (1–10
Radari vastuvõetud peegelduvuse (Z<sub>e</sub>) leidmiseks läheb vaja vihmaosakese diameetrit (D), sihtobjekti dielektrilist konstanti (K) ja osakeste suurusjaotust (N). Saame lühendatud [[gammafunktsioon]]i <ref name="Yau" /> kujul:
40. rida:
===Liikuvus===
====Impulsipaar====
Iga liikuv vihmapiisk või lumehelves mõjutab tagasipeegelduva radarikiire sagedust vastavalt [[Doppleri efekt]]ile. Ilmakajade puhul kiirustel alla 70
===Polarisatsioon===
55. rida:
===Fikseeritud radari kiire tõusunurk (PPI – ''Plan Position Indicator'')===
[[Pilt:Sturmfront auf Doppler-Radar-Schirm.jpg|pisi|280px|Äikesetormi front peegelduvuse ühikutes (dBZ) PPI-l
Mõõtmistulemused, mis on saadud ühel fikseeritud radari kiire tõusunurgal ja on projitseeritud maapinnale. Iga mõõtmistsükkel toodab ühe PPI igal kiire tõusunurgal ja iga mõõdetud parameetri kohta.
Selle radaritüübi juures on saadavad andmed erinevatel kaugustel ka erinevalt kõrguselt pärit. See tähendab, et radari lähedal tuvastatud tugeva intensiivsusega sadu vastab üsna hästi sellele sajuhulgale, mis päriselt maapinnani jõuab. Kuid näiteks 160
Lisaks on PPI-de puhul probleemiks maapinna kajad radarilähedastelt aladelt, mida võidakse tõlgendada päris kajadena. PPI puuduste kõrvaldamiseks on välja arendatud veel teisigi väljundeid ja täiendavat töötlust.
===Konstantse kõrguse PPI===
[[Pilt:Radar-angles.png|vasakul|pisi
Selle töötasid välja [[Kanada]] teadlased, et vältida mõnesid PPI-ga esinenud probleeme. Konstantse kõrguse PPI ehk CAPPI (Constant Altitude Plan Position Indicator) kasutab ühel fikseeritud kõrgusel saadud mõõtmistulemusi. Iga kiir satub sellele kõrgusele vaid korra, sest kiired on kaldu (välja arvatud siis, kui kõrgus on radari antenni kõrgus ja kiire välja saatmise nurk on 0 kraadi). CAPPI on seega põhimõtteliselt ristlõige radari andmetest. CAPPI sobib kõige paremini peegelduvuse määramiseks (ehk sademete intensiivsuse leidmiseks), kuid mitte nii hästi sajuala liikumise leidmiseks, kuna sademeosakeste liikumise kiirus võib kõrguse muutudes palju erineda.
| |||