Elektrilaeng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P suletud süsteem (füüsika) |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{Elektromagnetism|cTopic=[[Elektrostaatika]]}}
Sõna "'''elektrilaeng'''" on [[füüsika]]s ja [[elektrotehnika]]s kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb [[kontekst]]ist.
==Sõna tähendused==
7. rida:
'''Elektrilaenguks''' ehk '''laenguks''' nimetatakse [[elementaarosake]]se omadust osaleda [[elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilises vastastikmõjus]], samuti [[osake]]se või [[makroskoopiline keha|makroskoopilise keha]] omadust tekitada [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka [[elektromagnetilised jõud|elektromagnetiliste jõudude]] tekitamisena ja nendele allumisena.
Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida kokkuleppeliselt nimetatakse [[positiivne elektrilaeng|positiivseks elektrilaenguks]] ehk positiivseks laenguks ja [[negatiivne
Elektrilaenguta osakest või keha nimetatakse '''elektriliselt neutraalseks''' ehk '''neutraalseks'''.
===Elektrilaeng kui füüsikaline suurus===
'''Elektrilaeng''' ehk '''laeng''' ehk '''elektrihulk''' on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi.
Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul [[positiivne arv]] ja negatiivse laengu puhul [[negatiivne arv]]. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0.
Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suurus iseloomustab ka näiteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu [[muut]]u ja mingit pinda läbivate osakeste elektrilaengute summat. Ka sel juhul võib elektrilaengu väärtuseks osutuda 0.
Elektrilaengu tähis on tavaliselt ''Q'' või ''q''. Elektrilaengu [[mõõtühik]] [[SI-süsteem]]is on [[kulon]] (tähis: C).
===Elektrilaeng kui elektrilaengu kandja===
'''Elektrilaenguks''' ehk '''laenguks''' võidakse nimetada ka positiivse või negatiivse elektrilaengu kandjat.
==Elektrilaengu jäävuse seadus==
Makroskoopilise keha elektrilaeng võib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust üle kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade [[suletud süsteem (füüsika)|suletud süsteemi]] summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute [[algebraline summa]]) ei muutu. Seega saab ühe keha elektrilaeng suletud süsteemis muutuda üksnes nii, et ülejäänud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on [[elektrilaengu jäävuse seadus]].
==Tõmbe- ja tõukejõud==
30. rida:
==Elektrilaengu elementaarkandjad ja elementaarlaeng==
Elektrilaengu elementaarkandjad on tänapäeval kindlalt teada olevatel andmetel [[elementaarosake]]sed.
Tavalised makroskoopilised kehad koosnevad [[aatom]]itest, mille koosseisus on positiivse elektrilaenguga [[prooton]]id, elektrilaenguta ("elektriliselt neutraalsed") [[neutron]]id ja negatiivse elektrilaenguga [[elektron]]id. Prootonid ja neutronid asetsevad [[aatomituum]]as, elektronid moodustavad aatomi [[elektronkate|elektronkatte]]. Kõigi prootonite elektrilaengud on täpselt võrdsed. Sama kehtib elektronide kohta. Prootoni ja elektroni elektrilaeng on [[absoluutväärtus]]elt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Nende laengu absoluutväärtust nimetatakse [[elementaarlaeng]]uks. Seda tähistatakse ''e'' ning selle ligikaudne väärtus
: ''e'' = 1,602176462·10<sup>–19</sup> kulonit.
Aatomis võrdub prootonite arv tuumas elektronide arvuga elektronkattes, mistõttu aatom on elektriliselt neutraalne (st tema elektrilaeng võrdub nulliga). Kui aatomi elektronkattest väljub üks või mitu elektroni või sinna lisandub üks või mitu elektroni, siis ta muutub vastavalt positiivse või negatiivse elektrilaenguga [[ioon]]iks.
Elektrilaeng võib ühelt kehale üle minna ainult elementaarlaengute kaupa, sest ülemineva laengu kandjad on elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakesed. Samuti on keha elektrilaeng alati elementaarlaengu kordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.
Tõsi küll, teoreetilises füüsikas eeldatakse , et prootonid ja neutronid (ning üldse [[nukleon]]id) koosnevad elementaarlaengu suhtes murrulise elektrilaenguga [[elementaarosake]]stest, mida nimetatakse [[kvark]]ideks. Nende elektrilaengu absoluutväärtus on ''e''/3 või 2''e''/3. Kvargid esinevad aga üksnes nukleonide koosseisus nii, et nukleoni summaarne elektrilaeng ei ole elementaarlaengu suhtes murruline.
==Coulombi seadus==
50. rida:
*[[Elektrotehnika]]
[[
| |||