Konflikti reguleerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Konflikti reguleerimine toimub kolmel tasandil: [[Kognitiivne psühholoogia|kognitiivsel]], [[Emotsioon|emotsionaalsel]] ja käitumuslikul.

Kognitiivne lahendus on seotud sellega, kuidas osapooled tulenevalt oma arusaamadest, ootustest, [[Hoiak|hoiakutest]] ja [[Uskumus|uskumustest]] mõistavad ja näevad aset leidvat konflikti.

… viidet muutuste vajadusele või toimuvale muutumisele.<ref name=":2" />

Vastuolusid teadvustades kalduvad inimesed tajuma teist osapoolt moonutatult, mõlema osapoole [[Emotsioon|emotsioonid]] (nt [[Agressiivne käitumine|agressiivsus]]) ägenevad ja võimenduvad – isegi kuni kontrolli kaotuseni.  

Konflikt võib olla avalik või varjatud<ref>{{Raamatuviide|autor=Pondy, L.R|pealkiri=Organizational conflicts. Concepts and methods.|aasta=1967|koht=Administrative Science Quartely, 12|kirjastus=1967|lehekülg=296-320}}</ref> ning väljenduda [[Agressiivne käitumine|agressiivsel]] või [[Alistuv käitumine|passiivsel]] kujul<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Lacey, H.|pealkiri=Kuidas lahendada konflikte töökohal|aasta=2002|koht=|kirjastus=Elmatar|lehekülg=}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Borodkin, F., Korjak, N.|pealkiri=Tähelepanu - konflikt!|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref> Vaata kõrvaolevat joonist.

* passiivsus, rusutus, apaatsus (mul ükskõik)<ref name=":1" />

Konfliktist tuleneva stressi mõjul on võimalikud ka alljärgnevad düsfunktsionaalsed reaktsioonid<ref (name=":5">{{Raamatuviide|autor=Mikkin, H. (1997) |pealkiri=Konflikti reguleerimine: materjal õppijatele.|aasta=1997|koht=Käsikiri|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Käsikiri.):

* Vahendaja avab oma tegevusega [[Suhtlustõkked|infosulge]] ja pooltevahelise suhtlemise kanaleid.

Konflikti eskaleerumise 1. - 3. astmel on võimalik jõuda [[Võidan-võidad mõtteviis|võidan-võidad]] lahenduseni<ref>{{Raamatuviide|autor=Glasl F.|pealkiri=Konflikt Management. Ein Handbuch für Führunskräfte, Beraterinnen und Berater.|aasta=2002|koht=Bern|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Selleks kasutab vahendaja modereerimist, mille eesmärk on aidata osapooltel mõista teineteise eesmärke, motiive ja mõistete käsitlusi. Heal juhul piirdub moderatsioon ühekordse vestlusega, edasi töötavad osapooled põhiküsimusega iseseisvalt edasi.

5.-7. astmel ollakse olukorras, kus osapooled pole enam võimelised  põhiküsimuse ühiseks lahendamiseks. Lepitamine tähendab suhtlemise taastamist esialgu formaalsete reeglite alusel: kas ja kuidas edaspidi kohtutakse ja suheldakse.  Põhiliseks eesmärgiks on osapoolte vahelise usalduse taastamine. Enne faktilist ühise laua taha istumist ja suhtlemise taasalustamist toimuvad [[läbirääkimised]] lepitaja kaudu.

'''# Vaenulikkuse tasand''' – vaadeldakse konflikti ja teist osapoolt vaenulikult, tekkinud olukorras süüdistatakse teist poolt. Selline konflikti tajumine toidab konflikti. Tundeid on palju ja neid on raske juhtida, sellega võib kaasneda konflikti plahvatamine.

Selleks, et esile kutsuda kaalukaid muutusi nii inimeste arusaamades kui ka ühiskonnas laiemalt, tuleb järelikult õppida konflikte taluma ja vajadusel ka ajastama, algatama, raamides hoidma ja lahendama. Lahendama nii, et konflikt jääks lühiajaliseks ja protsess oleks konstruktiivne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mikkin, H.|pealkiriname=Konflikti":5" reguleerimine.|aasta=1998|koht=Tartu|kirjastus=Käsikiri|lehekülg=}}</ref>

* Võitlus – domineerimine ja oma õiguse rõhutamine, koostööst hoidumine. Selliselt oma eesmärke läbi surudes tekib kas lahing või sunnitakse teine kohe alguses oma üleolekuga taanduma. Tegemist olemuselt [[Agressiivne käitumine|agressiivse käitumisega.]]

* Kohanemine – koostööd otsiv käitumine: „Kenad inimesed ei võitle“. Püütakse iga hinna eest säilitada head suhet, seetõttu antakse järele. Tegemist seega [[Alistuv käitumine|alistuva käitumisega]].

* Koostöö – otsitakse koos lahendusi, mille korral mõlemad saavutavad oma eesmärgi. Probleemi suhtutakse kui positiivsesse väljakutsesse, kasutatakse [[Võidan-võidad mõtteviis|võidan-võidad]] strateegiat.

Kõik need strateegiad on kasulikud teatud oludes. Igal strateegial on oma koht ja hind nii suhete säilitamisel kui eesmärgi saavutamisel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kilman, R., Thomas, K.W.|pealkiri=Interpersonal conflicthandling behavior as reflections of Jungian personality dimensions|aasta=1975|koht=Psychological Reports, 37|kirjastus=|lehekülg=971-980}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Blake, R.R., Mouton, J.S.|pealkiri=The Managerial Grid, Gulf|aasta=1964|koht=Houston|kirjastus=TX|lehekülg=}}</ref>  

Konflikti sisulise lahendamise juurde pole mõtet asuda enne, kui [[Tunnete teadvustamine|emotsioonide]] ja suhete tasandil on selleks pind ette valmistatud – teine pool peab tajuma, et<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Bolton, R.|pealkiri=Igapäevaoskused|aasta=2006|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=|isbn=998594111X}}</ref>

* [[Kuulamine|kuulate]] seda, mida ta räägib,

*[[Selge eneseväljendamine|väljendate selgeltselgel]]<nowiki/>t ja mitteagressiivselt oma seisukohti, vajadusi, õigusi ja tundeid

Konflikti põhjustanud põhiküsimuse või ''[[probleemi lahendamine'']] toimub osapoolte koostöös kuue-astmelise mudeli alusel<ref name=":3" /><ref name=":4" />:

Gordoni 6-astmelise mudeli<ref name=":4" /> ja McKay mudelite<ref>{{Raamatuviide|autor=McKay, M., Davies, M., Fanning, P.|pealkiri=Suhtlemisoskused|aasta=2004|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=|isbn=9985919106}}</ref> üheks arenduseks on ''Vihastumise väljapeetult väljendamise mudel'' ehk nn OTSE meetod.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karton,I.|pealkiri=Viha ja selle talitsemine. Ettekanne|aasta=2010|koht=Psühholoogia konverentsi materjalid|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>