Tüümuse perivaskulaarsed ruumid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tüümuse perivaskulaarsed ruumid''' (''the perivascular spaces of the thymus gland'') on paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el, sealhulgas inimesel, [[tüümus]]e talitlevad [[sidekude|sidekoe]]<nowiki/>osad, mis paiknevad [[tüümuse kihn]]us.

Mitmete autorite arvates aga paiknevad tüümuse perivaskulaarsed ruumid üksnes tüümuse säsis.<ref>Kazuya Mori, Manami Itoi, Noriyuki Tsukamoto, Hajime Kubo ja Takashi Amagai, [http://intimm.oxfordjournals.org/content/19/6/745.full.pdf The perivascular space as a path of hematopoietic progenitor cells and mature T cells between the blood circulation and the thymic parenchyma], International Immunology, 19. väljaanne, nr 6, lk 745–753, veebiversioon (vaadatud 24.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>

Perivaskulaarsete ruumide kaudu liiguvad rakud, võimalik, et ka kehasisesed lahustuvad ained, tüümuse säsisse ja välja, [[tüümuse koor]]t läbimata.<ref>Kendall MD., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2694455 The morphology of perivascular spaces in the thymus. Lühikokkuvõte.], Thymus. 1989;13(3-4):157-64., veebiversioon (vaadatud 17.11.2014.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>

Perivaskuaarsete ruumide täpses anatoomilises ja füsioloogilises kirjelduses pole kokkuleppele jõutud – mõnede uurijate arvates on need mõningate tüümuses paiknevate soonte laiendid.

Perivaskulaarseid ruume varustavad vastavad [[arter]]id, [[veen]]id, [[lümfisoon]]ed ja [[närvid]], mis paiknevad enamiku tüümuse säsi veresoonte ning veenide ja [[veenul]]ite läheduses.

Perivaskulaarsetest ruumidest saavad alguse väikesed eferentsed lümfikapillaarid.

Normaalse anatoomia ja füsioloogiaga inimestel toimub tüümuse taandareng – 50. eluaastaks moodustab tüümuse perivaskulaarsete ruumide ja nende vahel paikneva elundi põhikoe massi [[rasv]] (80%)<ref>K.Anastasiadis, C. Ratnatunga, [http://books.google.ee/books?id=L4quVPNl8uwC&printsec=frontcover&dq=Thymus+Gland+Pathology:+Clinical,+Diagnostic+and+Therapeutic+Features&hl=en&sa=X&ei=qy-jUM_uOrCN0wXpj4DoCg&ved=0CCwQ6AEwAQ#v=onepage&q&f=true "The Thymus Gland: Diagnosis and Surgical Management"], Springer-Verlag Berlin Heidelberg, 2007, 2. peatükk, "Changes with aging", lk 9, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>

Perivaskulaarsetes ruumides on tuvastatud sageli [[lümfotsüüt]]e, [[tüümuse plasmarakk]]e, [[tüümuse müoidrakk]]e, [[tüümuse T-rakk]]e ja [[B-rakk]]e ning [[monotsüüt]]e, väikelastel peamiselt [[eosinofiil]]e.<ref>Kristina G. Flores, Jie Li, [...], and Laura P. Hale, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC408578/ Analysis of the human thymic perivascular space during aging], Journal of Clinical Investigation, J Clin Invest. Oct 15, 1999; 104(8): 1031–1039., PMCID: PMC408578, veebiversioon (vaadatud 17.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>