Vähi immunoteraapia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AllanPH (arutelu | kaastöö)
Parandasin eelnevad valeparandused ning korrastasin lauseehitust.
P pisitoimetamine
1. rida:
'''Vähi immunoteraapia''' on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise. Nende teraapiate eesmärgiks on vähivastase immuunvastuse tekitamine või sellele kaasa aitamine<ref>Danny N. Khalil, Eric L. Smith, Renier J. Brentjens ja Jedd D. Wolchok. 2016. ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5551685/The future of cancer treatment: immunomodulation, CARs and combination immunotherapy.]", ''Nature Reviews Clinical Oncology'' 13(5):273-90.''</ref>. Vähi immunoteraapia on kiiresti arenev valdkond, mille hulka kuulub lai valik meetodeid, sealhulgas ravi humaniseeritud [[monoklonaalsed antikehad |monoklonaalsete antikehadega]] (MAK), [[immunoloogiline kontrollpunkti inhibiitor|immunoloogiliste kontrollpunkti inhibiitoritega]], modifitseeritud immuunrakkude antikehadega ning vähivastaste [[vähivaktsiin|personaliseeritud vähivaktsiinidega]]. Vähi immunoteraapiad kasutavad ära asjaolu, et vähkkasvajate rakkudel on tihti membraanivalke ja muid molekule (nn kasvajaseoselised antigeenid), mida immuunsüsteem võib detekteerida.
 
=== Vähivastane antikehapõhine teraapia ===
Vähivastased antikehapõhised teraapiate toimemehhanism seisneb modifitseeritud immuunvalkude ([[B-lümfotsüüdid|b-lümfotsüütide]] poolt toodetud antikehad) rakendamisel vähivastases ravis. Kasvajavastane antikeha tunneb ära kasvajaraku pinnal oleva vähiantigeeni ning seondub oma sihtmärgiga<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/monoclonal-antibodies.html|Pealkiri=Monoclonal antibodies to treat cancer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Vähiantigeenile seondumise tagajärjel võivad need ühendid esile kutsuda antikeha poolt indutseeritud [[Apoptoos|raku surma]] põhjustava rakulise immuunvastuse, aktiveerida [[Komplemendisüsteem|komplemendisüsteemikomplemendisüsteem]]i või takistada rakupinnal asuva retseptorvalgu seondumist oma ligandiga, mis omakorda pärsib raku jagunemist või põhjustab raku surma. Mitmed antikehapõhiseid teraapiad (näiteks [[alemtusumaab]], [[ipilimumaab]], [[nivolumaab]], [[ofatumumaab]] ning [[rituksimaab]]) on tänaseks päevaks edukalt läbinud kliinilised katseid ning on näidanud häid tulemusi erinevate vähkide ravis. 
 
Tihti konjugeeritakse antikehad raku surma põhjustavate ühenditega, mis põhjustavad antikeha vähirakku sisenemisel programmeeritud raku surma. Selliseid ühendeid nimetatakse antikeha ja ravimi konjugaatideks (inglise keeles ''antibody-drug-conjugat''e ehk ''ADC''). 2017. aasta seisuga on kliinilised katsed edukalt läbinud kaks antikeha ja ravimi konjugaati: [[gemtusumaab osogamitsiin]] ehk Mylotarg ning [[trastusumaabemtansiin]].
11. rida:
{{Vaata|Immunoloogiline kontrollpunkti inhibiitor}}
 
Immunoloogilised kontrollpunktid (inglise keeles immune checkpoints) on immuunsüsteemi või nende sihtrakkudel paiknevad valgud, mis stimuleerivad või pärsivad immuunsüsteemi talitlust. Uurijate arvates suudavad vähirakud mõjutada immuunsüsteemi talitlust selliselt, et need jäävad immuunsüsteemi rakkudele tundmatuks. Immunoloogiliste kontrollpunktide inhibiitorid on reeglina antikehapõhised teraapiad, mis blokeerivad immuunrakkudel või immuunreaktsiooni sihtrakkude pinnal asuvad rakupinna valgud, mis pärsivad immuunrakkude aktiivsust ning takistavad normaalses koes immuunrakkude rünnakut normaalsete keharakkude vastu <ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Pealkiri=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
Immunoloogiliste kontrollpunktide olemasolu tuvastati esmakordselt 1987. aastal, kui [[James P. Allison]] (sündinud 7. august 1948) avastas [[T-lümfotsüüdid|T-lümfotsüütide]] pinnal [[tsütotoksiline T-lümfotsüüdi antigeen-4|CTLA-4]] valgu. CTLA-4 ekspresseerivad nii CD4+ kui ka [[tsütotoksilised T-rakud|CD8+ T-rakud]], kus see valk mängib olulist rolli [[immunoloogiline sünaps|immunoloogilise sünapsi]] talitlusel. Allisoni eksperimentaalse töö tulemusena selgus, et CTLA-4 takistab T-lümfotsüütidel kasvajarakkude ründamist. See tõstatas küsimuse, kas CTLA-4 blokeerimine võimaldaks immuunrakkudel efektiivsemalt kasvajarakke hävitada. 1996. aastal näitas Allison, et tõepoolest CTLA-4 vastased antikehad võimaldasid immuunsüsteem hiirmudelis vähkkasvaja elimineerida<ref>Couzin-Frankel J (December 2013). "Breakthrough of the year 2013. Cancer immunotherapy". Science. 342 (6165): 1432–3. <nowiki>PMID 24357284</nowiki>. doi:10.1126/science.342.6165.1432</ref>. 1999. aastal omandas biotehnoloogia firma [[Medarex]] kommertsialiseerimisõigused CTLA-4 vastastele antikehadele, mis omakorda omandati 2009. aastal Bristol-Myers Squibbi (BMS) poolt. 2010. aastal raporteeris BMS CTLA-4 vastaste antikehade edukate [[kliinilised uuringud|kliiniliste katsete]] tulemused, mille käigus anti-CTLA4 teraapiat saanud kaugele arenenud [[metastaatiline melanoom|metastaatilise melanoomiga]] patsientide [[elumus]] esmakordselt pikenes keskmiselt kuuelt kuult kümnele. 
 
2017. aastaks on tervisejärelevalve ametid nii USA-s kui Euroopas heaks kiitnud mitmed immunkontrollpunktidele suunatud teraapiad sealhulgas CTLA-4 blokeeriva [[ipilimumaab]]i ehk Yervoy, PD-L1 inhibiitori Aterolizumabi, PD-1 inhibiitorid [[nivolumaab]]i ehk Opdivo ning [[pembrolisumaab]]i ehk [[Keytruda]]. Immuunkontrollpunkte on ilmselt mitmeid ning erinevates keha kudedes võivad seda funktsiooni vahendada väga erinevad valgud. Uute immuunkontrollpunktide otsimine ja nendevastaste ravimite väljatöötamine on väga aktiivne uurimisvaldkond.
28. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}
<references />
 
[[Kategooria:Immunoloogia]]