Ülestõusmispühad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 82.48.138.43 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Tiuks. Märgis: Tühistamine |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Resurrection (24).jpg|pisi|[[Ülestõusmine|Ülestõusmist]] kujutav [[ikoon]]. [[Kristus]] on jalge alla tallanud [[põrgu]] värava ja tõmbab hauast välja [[Aadam]]a ja [[Eeva]]. Kristust ümbritsevad [[pühak]]ud, vana mehena kujutatud [[Saatan]] on kinni seotud
'''Ülestõusmispühad''' ehk '''lihavõttepühad''' ehk '''lihavõtted''' ehk '''paasapühad''', [[argikeel]]es ka '''munadepühad<ref>[http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=munadep%C3%BCha&F=M Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013: munadepüha]</ref>''' on [[kristlus]]es liikuvad pühad, mis algavad esimesel [[täiskuu]] pühapäeval pärast kevadist [[pööripäev]]a. Pühad mälestavad [[Jeesus Kristus]]e surnuist [[Ülestõusmine|ülestõusmist]] pärast [[Jeesuse ristilöömine|ristilöömist]]. Samale ajale jääb ka [[maausk|maausuliste]] [[kiigepüha]] ehk munapüha.
29. rida:
==Ülestõusmispühad Eesti rahvakultuuris==
Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munadepühad, [[kiigepüha]]d.
Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajaks püstitada [[kiik]] ja lõppes talvine kiikumiskeeld. Samuti oli nende pühade ajal keelatud koristada.{{lisa viide}}
| |||