Erinevus lehekülje "Riigi Kinnisvara AS" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Riigi Kinnisvara AS tegutseb riigi kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskusena. Ettevõtte peamisteks klientideks on riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad, kellele osutatakse kinnisvaraga seotud haldus-, arendus, hanke- ja projektijuhtimise teenust. RKASi peamine ülesanne on riigi kinnisvara saneerida, läbipaistvalt ja efektiivselt arendada ja hallata ning riigivalitsemiseks mittevajalik vara võõrandada. Ettevõttes töötab 223 inimest üle Eesti, esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.
 
Riigi Kinnisvara AS kuulub täielikult [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigile]] ja selle [[aktsia]]id käsutab [[rahandusministeerium]].<ref name="rkas.ee"/> RKAS loodi valitsuse korraldusega 28. juunist 2001. Selles kehtestati aktsiakapitaliks 93 400 000 krooni, mis jagati 93 400 nimeliseks riigile kuukuvaks [[lihtaktsia]]ks nimiväärtusega 1000 krooni. Mitterahalise sissemaksena anti aktsiaseltsile üle 5 Tallinna kinnistut aadressidega [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] 1 (tollal rahandusministeeriumi hoone, hilisema nn [[superministeerium]]i hoone asukoht), [[Lõkke tänav|Lõkke]] 4 ([[Registrite ja Infosüsteemide Keskus]], kaitseväe toetusteenuste keskus jm), [[Lühike jalg]] 9a ([[Neitsitorn]], [[Tallitorn]], nendevaheline müür ja galerii), [[Kopli tänav|Kopli]] 72 (endise sõjatehase hoonekompleks koos ladude ja varjenditega) ning [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] 4 (spordikompleks, [[Maarjamäe kunstmuruväljak]])<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/85836 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi asutamine] Riigi Teataja, Vabariigi Valitsuse korraldus, vastu võetud 28.06.2001 (vaadatud 25.06.2017)</ref>
 
 
Aktsiaseltsi asutamine oli osa 2001. aastal alanud riigi kinnisvarakorralduse reformist, mille eesmärk oli koondada ühe haldaja kätte riigi kinnisvaraobjektid, mille seas 2001. aastal oli ligi 15 000 ehitist.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/1874817/siim-kallas-kinnitas-riigi-kinnisvara-asutamise-eelnou Siim Kallas kinnitas Riigi Kinnisvara asutamise eelnõu] Postimees, 20. juuni 2001</ref> Äriühingu abil loodeti vajalikud hooned korda teha, mõjutamata riigieelarve tasakaalu ja võlakoormust. Algsete plaanide kohaselt tuli pea kogu hoonestatud kinnisvara üle anda 2003. aastaks. [[Riigikontroll]]i 2016. aastal valminud aruande kohaselt oli 15 aasta jooksul üle antud 25% kinnisvarast, riigi ühtse kinnisvarapoliitikani jõudmata, vajalike tööde maht küündis hinnanguliselt 500 miljoni euroni. Riigikontroll analüüsis 11 kinnisvaraobjekti, mille näitel olid kulud asutuste eelarvetes vastupidiselt ootustele kasvanud keskmiselt üle 2,5 korra, seda peamiselt kinnisvara rahastamismudeli muutuse tõttu.<ref name="riigikontroll2016">[http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/928/language/et-EE/Default.aspx Valitsus pole 15 aastaga riigi kinnisvarapoliitikas üksmeelele jõudnud, kulud kasvavad, remondivajadus on juba praegu ligi 500 miljonit eurot] Riigikontrolli pressiteade, 26.10.2016 (vaadatud 25.06.2017)</ref>
RKAS viis 2018. aasta jooksul läbi 896 hankemenetlust 94 miljoni euro väärtuses, olles üks suuremaid hankekorraldajaid riigis. 2018. aasta lõpu seisuga omas ja haldas ettevõte 1399 hoonet suletud netopinnaga 1,33 miljonit ruutmeetrit kokku 902 kinnistul. Kinnisvaraarendusse investeeriti aasta jooksul 65 miljonit eurot.
 
 
RKAS viis 2018. aasta jooksul läbi 896 hankemenetlust 94 miljoni euro väärtuses, olles üks suuremaid hankekorraldajaid riigis. 2018. aasta lõpu seisuga omas ja haldas ettevõte 1399 hoonet suletud netopinnaga 1,33 miljonit ruutmeetrit kokku 902 kinnistul. Kinnisvaraarendusse investeeriti aasta jooksul 65 miljonit eurot.
 
RKASi kinnisvaravaraportfell jaguneb neljaks grupiks:
 
4.       lepinguline portfell – haldusobjektid, mis ei kuulu RKASile ja kus RKAS osutab haldusteenust lepingu alusel.
 
 
2018. aasta aprillis otsustas Vabariigi Valitsus anda riigiasutustele ja RKASile juurde otsustusvabadust, et parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadusest. Seni tegi investeerimis- ja rahastamisotsuseid valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on olnud väike. Uue otsuse kohaselt peavad ministeeriumid hakkama ise oma kinnisvarakulusid juhtima, et suureneks vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvaks motivatsioon kulusid kokku hoida. Valitsus otsustab kinnisvarainvesteeringute mahud valitsemisalade lõikes ning vastutav minister otsustab ressursside detailsema kasutuse. Erandiks on uued strateegilised investeeringud, mida jääb otsustama valitsus.
 
3

muudatust