Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine
Augustis 1558 piirasid venelased taas Laiuse ordulinnust, mida kaitses vaid 34 meest Frederick de Grave juhtimisel. Pärast vürst [[Pjotr Ivanovitš Šuiski]] (suri [[1564]]) ja [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] mitmekordseid nõudmisi alistus garnison [[5. august]]il ja andis linnuse üle. Neil lubati igaühel oma varaga linnusest lahkuda ja Grave otsustas suunduda oma väega Viljandisse. Olnud aga linnusest kahe miili kaugusele jõudnud, ründas neid üks teine venelaste väesalk, kusjuures venelasi abistasid talupojad, kes olid Gravega tema ranguse tõttu vaenujalal. Kokkupõrkes hukkus viis sakslast, ülejäänud vangistati ja vaid mõnel üksikul õnnestus põgeneda. Vangistatud, kelle hulgas oli ka raskelt haavata saanud Grave, viidi Tartusse ja nende vankrid rüüstati. Šuiski määras Laiuse linnusepealikuks Peter Gollowitzi ([[Ivar Leimus]] on oletanud, et tegelik perekonnanimi võis olla [[Golovin]]).<ref name="Renner2" />
 
[[Pilt:Gotthard Kettler.jpg|pisi|1559. aastal piiras linnust Liivi ordu vägi, mida juhtis ordumeister Gotthard Kettler.]]
[[14. detsember|14. detsembril]] [[1559]] tulid ordu ratsanikud ja sõjasulased eesotsas ordumeistri [[Gotthard Kettler]]iga (suri [[1587]]) Kärknalt Laiusele ja asusid piirama linnust, mida kaitses umbes 500 meest. [[Rakvere]]st oli Laiuse suunas teel 300-meheline Vene väesalk, kuid kui nad olid linnusest poole miili kaugusel ja nendeni jõudis teade linnuse piiramisest, läksid nad Rakverre tagasi. Ordu andis suurtükkidest linnusele tuld ja neli lipkonda sõjasulaseid koos väejuhtidega jooksid linnusele tormi. Lipukandja Hans Uthermarcke sai kiviga kuklasse ja kukkus, kuid kutsus teisi siiski endale järgnema. Ülesnäidatud vahvuse eest kinkis ordumeister talle [[samet]]rüü. Linnuse garnison aga loopis müüridelt ründajaile kive kaela, mistõttu viimased olid sunnitud tagasi tõmbuma. [[16. detsember|16. detsembril]] alustati uut tormijooksu, mis ebaõnnestus ja tõi kaasa ordu sõjameeste hukkumise. Orduväed jätkasid tulistamist, mispeale linnuse garnison soovis pidada läbirääkimisi. Läbirääkijaks määrati [[Kuldīga komtuur]] [[Heinrich Steding]] koos mitme kaaslasega. Läbirääkimiste käigus jõuti venelaste soovini saada õigus linnusest oma varaga puutumatult lahkuda ja [[Salomon Henning]] (1528–1589) saadeti ordumeistri juurde sellist õigust küsima. Orduväe ülemad aga soovitasid meistril sellist turvet mitte anda, kuna linnuse vallutamine õnnestuks niisamagi ja tekitaks venelastes hirmu. Läbirääkimised katkesid ning [[17. detsember|17. detsembril]] korraldati jälle tormijooks. Venelased aga andsid linnusest nii tugevasti tuld, et Renneri andmeil sai surma 384 ordu sõjasulast ühes Franz Straszborchi ja Plate lipkondadega. Samuti hukkus sõjasulaste pealik Evert Schladoth. Mõlemad ordu [[kartaun]]id olid mudas ja kasutuskõlbmatud, lisaks oli otsakorral laskemoon. [[19. detsember|19. detsembri]] öösel lahkus orduvägi [[Põltsamaa]]le, mida venelased müüridel rõõmuhõisetega tähistasid.<ref name="Renner3" />
 
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/tartu/laiuse.shtml Laiuse linnusest Eesti mõisaportaalis]</ref>
<ref name="Ritterbrüder">"Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens". Köln: Böhlau, 1993. Nr. 285, lk 250</ref>
<ref name="Histrodamus">[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1767&layer=93&lang=est#1767 Talvitumine Laiuse linnuses] {{katkine viide}}</ref>
<ref name="Wittelsbach">[http://genealogy.euweb.cz/wittel/wittel4.html Wittelsbachide sugupuu]</ref>
<ref name="EPL">Sander Silm [http://www.epl.ee/news/eesti/laiuse-linnuses-voitlesid-poola-ruutlid.d?id=50959816 "Laiuse linnuses võitlesid Poola rüütlid"]. Eesti Päevaleht, 21. juuli 2003</ref>
<ref name="Lumelahing">[http://www.laiuse.lib.ee/joomla/index.php/aga-meil-laiusel/lumelahing Laiuse Kuninglik Lumelahing]</ref>
<ref name="Stryk">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?id=00001239&seite=94 Leonhard von Stryk, "Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...". C. Mathiesen, Tartu 1877, lk 78]</ref>
<ref name="runeberg">[http://runeberg.org/nfbh/0310.html Artikkel Nordisk Familjebokis (rootsi k.)]</ref>
<ref name="riddarhuset">[http://www.riddarhuset.se/jsp/index.jsp?id=553&state=2&postId=153 Sissekanne Rootsi rüütelkonna suguvõsa- ja vapiregistris]</ref>
<ref name="Hagemeister2">[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA127#v=onepage&q&f=false Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands...". Eduard Frantzen's Buchhandlung, Riga 1836, lk 127]</ref>
<ref name="Renner">Renner, lk. 27–29</ref>
<ref name="aluve32">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 30–32</ref>
<ref name="Renner2">Renner, lk. 59</ref>
<ref name="uStqJ">Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20–21</ref>
<ref name="Renner3">Renner, lk. 111–112</ref>
<ref name="r5iPw">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 31</ref>
<ref name="Sepp">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp, "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr 1/1932]</ref>
<ref name="RitterbrüderDWz9z">"RitterbrüderArmin imTuulse. livländischenDie ZweigBurgen desin DeutschenEstland Ordens"und Lettland. Köln:Dorpater Böhlau,Estnischer 1993Verlag. Nr1942. 285, lk 250292–295</ref>
<ref name="Puolan sota">[http://www.pohjanprikaatinkilta.fi/PohPr/sodat/Puolan%20sota%20%281600%20-%201618%29.htm Puolan sota (1600–1629) ensimmäinen vaihe (1600–1618)]</ref>
<ref name="Urzędnicy">Stanisław Cynarski, Antoni Gąsiorowski, Alicja Falniowska-Gradowska, [http://books.google.ee/books?id=3c_nAAAAIAAJ&q "Urzędnicy województwa krakowskiego XVI-XVIII wieku"]. Biblioteka Kórnicka, Kraków 1990</ref>
<ref name="register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23932 Mälestised • 23932 Laiuse linnuse varemed vallikraaviga]</ref>
<ref name="Fabricius1">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 275</ref>
<ref name="Stryk">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?id=00001239&seite=94 Leonhard von Stryk, "Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...". C. Mathiesen, Tartu 1877, lk 78]</ref>
<ref name="Fabricius2">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 365</ref>
<ref name="Fabricius3">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 393</ref>
<ref name="riddarhuset">[http://www.riddarhuset.se/jsp/index.jsp?id=553&state=2&postId=153 Sissekanne Rootsi rüütelkonna suguvõsa- ja vapiregistris]</ref>
<ref name="Fabricius2">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 365</ref>
<ref name="Histrodamus">[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1767&layer=93&lang=est#1767 Talvitumine Laiuse linnuses] {{katkine viide}}</ref>
<ref name="Urzędnicy">Stanisław Cynarski, Antoni Gąsiorowski, Alicja Falniowska-Gradowska, [http://books.google.ee/books?id=3c_nAAAAIAAJ&q "Urzędnicy województwa krakowskiego XVI-XVIII wieku"]. Biblioteka Kórnicka, Kraków 1990</ref>
<ref name="Wittelsbach">[http://genealogy.euweb.cz/wittel/wittel4.html Wittelsbachide sugupuu]</ref>
<ref name="runeberg">[http://runeberg.org/nfbh/0310.html Artikkel Nordisk Familjebokis (rootsi k.)]</ref>
<ref name="EPL">Sander Silm [http://www.epl.ee/news/eesti/laiuse-linnuses-voitlesid-poola-ruutlid.d?id=50959816 "Laiuse linnuses võitlesid Poola rüütlid"]. Eesti Päevaleht, 21. juuli 2003</ref>
<ref name="Hagemeister2">[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA127#v=onepage&q&f=false Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands...". Eduard Frantzen's Buchhandlung, Riga 1836, lk 127]</ref>
<ref name="Lumelahing">[http://www.laiuse.lib.ee/joomla/index.php/aga-meil-laiusel/lumelahing Laiuse Kuninglik Lumelahing]</ref>
<ref name="register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23932 Mälestised • 23932 Laiuse linnuse varemed vallikraaviga]</ref>
<ref name="aluve30">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 30</ref>
<ref name="aluve32">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 30–32</ref>
<ref name="tuulse295">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. Dorpat 1942. lk 295</ref>
<ref name="uStqJ">Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20–21</ref>
<ref name="r5iPw">Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 31</ref>
<ref name="DWz9z">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 292–295</ref>
<ref name="hdAyL">Jakubowski – Kordzikowski 93</ref>
}}
74 880

muudatust