Andesiit: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Klassifikatsioon==

Tänapäevane andesiidi definitsioon on sarnaselt teiste tardkivimite omadega [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing|Rahvusvahelise Geoloogiaühingu]] (IUGS) tardkivimite süstemaatika alakomisjoni (''Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks'') poolt välja töötatud.<ref name="MAqEe" />{{sfn|Le Maitre|2005}}

 

 

==Koostis ja struktuur==

[[Mineraal|Mineraloogiliselt]] koosneb andesiit peamiselt [[pürokseen]]ist, [[plagioklass]]ist ja [[küünekivi]]st.{{sfn|Le Maitre|2005|p=56}} Andesiidi koostis on lähedane [[Basalt|basaldile]] ja [[datsiit|datsiidile]]. Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis ([[murenemine|murenemata]] basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ning datsiit helehall või kahvatupruun).

 

Sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva [[rõhk|rõhu]] tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam [[keemiline stabiilsus|stabiilsed]] ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks. Sellist protsessi nimetatakse [[moone (geoloogia)|moondeks]] ja selle käigus moodustunud kivimeid [[moondekivim]]eiks. Ebastabiilseiks muutuvad eeskätt [[vesi|vett]] sisaldavad mineraalid, mida subdutseeruvas [[laam]]as on rohkelt, sest varem ookeanipõhja moodustanud maakoores sisaldub paljude mineraalide kristallstruktuuris vesi. Moonde käigus vabaneb vesi kivimite [[pooriruum]]i ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri umbes 200–300&nbsp;°C.<ref name="compmagma" />

 

Moodustuma hakkavad esimesed magmatilgad, mis on ümbritsevaist kivimeist väiksema [[tihedus]]ega ning otsivad seetõttu teed ülespoole. Magma tihedus moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest. Kivimite osalise sulamise läbi tekkinud magma koostis erineb lähtekivimi koostisest. Kivimid pole puhtad [[aine (füüsika)|ained]], vaid koosnevad paljudest erineva [[sulamistemperatuur]]iga mineraalidest (ka enamiku [[kivimit moodustavad mineraalid|kivimit moodustavate mineraalide]] koostis ja seega ka sulamistemperatuur varieeruvad). Kõige madalama sulamistemperatuuriga on ränirikaste tardkivimite koostismineraalid (peamiselt kvarts ja leelispäevakivi), mistõttu on kivimi osalisel sulamisel sellest tekkinud magma ränirikkam kui lähtekivim ise.<ref name="compmagma" /> See ongi moodus, kuidas üks tardkivim läbi sulamise teiseks muundub. Vahevöö ülaosa peamisest komponendist [[peridotiit|peridotiidist]] tekib osaliselt sulades basaltse koostisega magma. Basaldi sulamine omakorda tekitab andesiitse, datsiitse või muu sarnase ränirikka koostisega magma.

 

<ref name="OV8KP">Ehrenreich Tröger: Spezielle Petrographie der Eruptivgesteine. Berlin 1935, S. 142, Nr. 324.</ref>

<ref name="qM6ti">Washington, H. S. (1923). Amer. J. Sci., 205, 409.</ref>

<ref name="qqw6S">Shand, S. J. (1927). Eruptive Rocks. Murby, London. Lk 184.</ref>

<ref name="lZxXx">Teall, J. J. H. (1888). British Petrography. Dulau, London. Lk 254, 257.</ref>

<ref name="MAqEe">Streckeisen, A. (1978). Classification and nomenclature of volcanic rocks, lamprophyres, carbonatites and melilitic rocks. Neues Jahrb. Mineral. Abhandl. 134. Lk 1–14.</ref>

<ref name="3rh8Z">Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 54. ISBN 0922152349</ref>

<ref name="sT1zb">[http://archive.org/stream/nomenclaturepet00holmgoog/nomenclaturepet00holmgoog_djvu.txt "The nomenclature of petrology, with references to selected literature"]</ref>

<ref name="A7Bz6">Blatt, Harvey and Robert J. Tracy, 1996, Petrology, Freeman, ISBN 0-7167-2438-3</ref>

<ref name="xxA7c">Wallace, Paul & Anderson, Jr., Alfred T. (1999). Volatiles in Magma. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 149–170. ISBN 012643140X</ref>

<ref name="ksAfO">Ming-Shuai Zhu, Lai-Cheng Miao ja Shun-Hu Yang (2013). [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00206814.2013.767527# Genesis and evolution of subduction-zone andesites: evidence from melt inclusions] International Geology Review, vol 55, nr 10</ref>

<ref name="DR9V1">Batiza, Bodey & White, James D. L. (1999). Submarine lavas and hyaloclastite. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk ISBN 012643140X</ref>

<ref name="iZYJ2">Murdmaa, Ivar (1980). Ookean tulerõngas. Eesti Raamat. Lk 19.</ref>

<ref name="LEZQj">Taylor, S. R. (1967). The origin and growth of continents. Tectonophysics 4, 17–34.</ref>

<ref name="jXbjP">[http://www.ctahr.hawaii.edu/mauisoil/a_factor_form.aspx Soil Formation] University of Hawaii</ref>

<ref name="1cxU4">https://books.google.ee/books?id=_BRaAAAAYAAJ&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Andesite+decomposition&source=bl&ots=u-3K9IBldq&sig=F7uX-FnILN9mk51QEwtkY5DXL5Y&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Andesite%20decomposition&f=false</ref>

<ref name="Dtxvj">Stephen U. Aja: [http://depthome.brooklyn.cuny.edu/geology/core332/soil_lab.pdf Soils: Chemical Transformations During Weathering and Soil Formation]</ref>

<ref name="MfqFY">J. R. Glasmann. (1982) [http://www.clays.org/journal/archive/volume%2030/30-4-253.pdf Alteration of andesite in wet, unstable soils or Oregon's western cascades] Clays and Clay Minerals, vol 30, nr 4, 253–263.</ref>

<ref name="bii5w">[http://www.craterlakeinstitute.com/online-library/geology-petrography-craterlake/mazama2a10.htm The Geology and Petrography of Crater Lake National Park, 1902] Crater Lake Institute</ref>

<ref name="5bv1S">Shuichi Hasegawa, Seiko Tsuruta, Munekazu Maeda (august 2014) ''[http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-3-319-09408-3_14#page-1 Preservation of Sanukite, the Highly Sophisticated Music Instrument Made of Andesite]'' Engineering Geology for Society and Territory, kd 8</ref>

<ref name="R9qju">"Al-Ahram Weekly | Special: East of Edfu". Weekly.ahram.org.eg. 24.02.1999.</ref>

<ref name="u3ner">[http://www.themodernantiquarian.com/site/10854/knossos.html#fieldnotes Knossos: Fieldnotes] The Modern Antiquarian</ref>