Punane mets: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
P pisitoimetamine |
||
9. rida:
|ujuvjoondus=paremal
}}
[[Pilt:Abandoned village near Chernobyl.jpg|230 px|
'''Punane mets''' ([[ukraina keel]]es Рудий ліс, ka ''Іржавий ліс'', ''Червоний ліс''; [[vene keel]]es Рыжий лес, ka ''Ржавый лес'', ''Красный лес'') on 10
Ülisuurest [[radioaktiivsus]]est punakas- ja [[ingver]]ipruuniks muutunud [[Männik|männimets]] on saanud nime ''Punane mets''.<ref name="eelõhtu" /> Seoses reaktori avariiga neeldus ümbritsevasse keskkonda suur [[kiirgusdoos]], mis põhjustas taimede kasvavaisse kudedesse kogunevate [[ensüüm]]ide ja radioaktiivsete osakeste vahelise [[interaktsioon]]i, intensiivse öise helendamise värvivahetanud puude piirkonnas ning lõpuks Punase metsa radioaktiivse lagunemise. Surnud mets tähendas kahekordset radioaktiivset reostumist ja märkimisväärset tulekahjuohtu. Lisaks halvendas surnud mets oluliselt radiatsioonilist olukorda tuumaelektrijaama viival maanteel ja selle läheduses. Seepärast rajati 1987. aastal surnud metsa ümber kaitsevall kõrgusega 2,5 m ja kogupikkusega umbes 3,5
[[Pilt:Pripyat, Ukraine, abandoned city.jpg|230 px|
Männiokkad püsivad [[võrse]]tel tavaliselt kolm aastat ja merelises [[kliima]]s kaks aastat. Tiheda [[võra]]ga männile mõjuv tuule rõhumisjõud on suurem ja männid on tuulele suuremaks takistuseks kui näiteks [[kuusk|kuused]]. Tõkestades sel viisil radioaktiivse tolmu levimist ümbruskonda, osutub männik tõhusaks looduslikuks filtriks. Mändide kasv on aeglasem kui [[lehtpuu]]del ja tuumaelektrijaama avarii tingimustes suurenes taimede kiirgustundlikkus arengutsükli erinevatel staadiumitel 1,5–3 korda tavalisest. Seetõttu võis alles [[21. sajand]]i algusest alates märgata peamise kiirguskoormuse vastu võtnud metsades jälgi looduslikust taastumisest.
[[Pilt:Chernobyl radiation map 1996.svg|
==Kiirituskahjustuste järgi eristatavad tsoonid<ref name="ohutsoonis" />==
#''Täieliku kahjustusega tsoon'' on [[okaspuu]]de täieliku hävimise ja lehtpuude osaliste kahjustustega 4500 [[hektar]]i suurune maa-ala, kus arvestuslikud kiirguse neeldumisdoosid aastatel 1986–1987 olid 8000–10 000 [[raad]]i ehk 80–100 [[grei]]d (1 rad = 0,01 Gy)<ref name="grei" />, annuse võimsus oli 500 mR/h ja rohkemgi (radioaktiivsuse tase 600 röntgenit tunnis on inimesele surmav). Selles tsoonis olid männipuude okkad telliskivivärvi ja Punane mets, olles kogunud sellisel hulgal radioaktiivset heidet, oli peaaegu täiesti "põlenud". Täieliku radioaktiivse saastumise tõttu tuli surnud puud maha matta. See tsoon on olnud metsa taastamise prioriteetsete meetmete rakendamise territoorium. 500 ha suurusel maa-alal on mets juba taastumas.
25. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="ohutsoonis">[http://chornobyl.in.ua/red-forest.html Punane mets. (
<ref name="eelõhtu">[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/tsernobol-saastatud-tsoonis-laiutavad-surm-ja-hirm?id=51037097 Tšernobõl: saastatud tsoonis laiutavad surm ja hirm], Eesti Päevaleht, Rein Sikk. 26.apr. 2006. Loetud 28.3.2017.</ref>
<ref name="grei">[https://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html Radioaktiivsus. Tuumafüüsika.]</ref>
31. rida:
==Välislingid==
*
*
*"Otse töölt Tšernobõli. Veega kiirgust maha pesema ja robotit asendama. *"Tšernobõlis töötanud arst Ants Koskaru: kohapeal oli kõigist ravimitest puudus. *"Toomas Alatalu: Mihhail Gorbatšov uskus, et Tšernobõli plahvatus hävitas Nõukogude impeeriumi! *"Kui inimesed kadusid, võttis loodus üle. *"Ajakirjanikuna töötanud Heimar Lenk sai juba õnnetuse päeval teate valmis olla. *
{{koord}}
| |||