Nefron: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Arengubioloogia |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Nefron''' ([[ladina keel]]es ''nephron''; ''nephronum'') on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[neerud]]es asuv [[neerukehake]]stest ja [[neerutoruke]]stest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus. Nefronid toimivad [[uriin]]i produtseeriva aparaadina ja moodustavad neeru põhimassi.
Nefronite [[arengubioloogia|areng]], [[anatoomia]], [[morfoloogia]], [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
6. rida:
=== Madudel ===
[[Madu]]del paiknevad nefronid neerudes paralleelsete ridadena, külg külje kõrval ja moodustavad suuremate toomasoonte juures harusid.
Madude nefron koosneb [[neerukehake]]sest, seda ümbritsevast [[päsmakesekihn]]ust (Bowmani kihn) jt) ning neerutorukestest. Madude neerutorukestel puudub U-kujuline keskosa [[Henle ling]].
15. rida:
=== Inimestel ===
Nefroneid on ühes neerus umbes 1-1,2 miljonit.
==== Nefronite liigitus ====
25. rida:
==== Nefroni ehitus ====
Nefron koosneb neerukehakestest ja neerutorukeste süsteemist.
===== Neerutorukeste süsteem =====
Igal nefronisegmendil on omad funktsioonid ning spetsialiseerunud rakud nende funktsioonide läbi viimiseks.
Tuubulite süsteemi kuuluvad:
36. rida:
*ülejuhteosa (Henle lingu kitsas segment)
*[[distaalne sirge neerutoruke]] (''tubulus rectus distalis'')
*[[distaalne vääniline neerutoruke]] (''tubulus contortus distalis'').
Nefron algab [[neerukehake]]sena [[neerukoor]]est. Enamik neerutorukesi (''tubulus'') suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustamises.
Nefroni [[kapillaarpäsmake]] koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (''vas afferens''), milleks on neeruarteri haru (''arteriola glomerularis afferens'') ja koondub viimasooneks (''vas efferens''), milleks on (''arteriola glomerularis efferens''). Need soones vastavad oma ehituselt [[arteriool]]idele. [[Veresoon]]te poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub [[esmasuriin]]. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- ehk tubulaarseks pooluseks.
Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses – nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone omast – selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge [[vererõhk|vererõhu]] – 65.70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks.
[[kapillaarpäsmake|Päsmake]]sed võivad paikneda neerukoores või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal. Vastavalt sellele jaotatakse päsmakesed kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks.
Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Siselestme kaudu toimub [[veri|vere]] ultrafiltratsioon ehk esmase uriini moodustumine.
Nefroni proksimaalne ja distaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne vääniline neerutoruke kontrakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades [[jukstaglomerulaarne aparaat|jukstaglomerulaarse aparaadi]]. Inimese nefroni kogupikkus on
== Vaata ka ==
| |||