Lipiidid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lipiidid''' (inglise keeles ''lipids'') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste [[biomolekul]]ide, enamasti [[estrid|estrilise]] ehitusega [[hüdrofoobsus|vees mittelahustuvate]] looduslike ühendite rühm, mis koosneb [[alkoholid|alkoholidest]]est ja [[rasvhappejääk|rasvhappejääkidest]]idest.<ref name="Meditsiinisõnastik, 2004.">[[Pavel Bogovski]], [[Rein Kull]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', 2004, ISBN 9985-829-55-7</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''.[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 7, "Lipiidid inimkehas", lk 83-90, [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>

Lipiidide retseptorid ja metabolismirajad on tänapäeval klassifitseeritud enamikul [[hulkrakne|hulkraksetel]] organismidel.<ref>Dennis E. Vance and Jean E. Vance. ''Biochemistry of Lipids, Lipoproteins and Membranes'', 5th Ed, Lipid metabolism in plants, lk 97-130, 2008 Elsevier, ISBN: 978-0-444-53219-0 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780444532190500064]</ref>

ja paljud muud rasvlahustuvad ühendid.<ref name="Meditsiinisõnastik, 2004."/> <ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>

Biokeemilise indiviidi lipiidid koosnevad reeglina rasvhapete estritest ning [[baasalkohol]]i molekulidest ([[glütserool]], [[sfingosiin]], [[kolesterool]] ja mitmed [[sterool]]id). <ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>

*[[rakutuumaretseptor|rakutuumaretseptorite]]ite komponendid

*[[bioregulatoorsus]] jpt funktsioonid.

Lipiidid täidavad [[organism]]is eeskätt [[energia|energeetilist]] funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide [[oksüdeerumine|oksüdeerumisel]] vabaneb kaks korda rohkem [[energia|energiat]]t (38,9 kJ/g) kui sama koguse [[sahhariidid|sahhariidide]]e või [[valgud|valkude]] lagundamisel. Lisaks sellele on lipiidid amortisaatoriks siseelundite ümber ning osalevad mitmete bioaktiivsete ühendite sünteesis.

Lipiidid jagunevad liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad [[fosfolipiidid|fosfo-]] ja [[glükolipiidid]], tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks [[kolesteriidid]]. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.

Tsüklilisteks lipiidideks loetakse tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid biomolekule, mille hulka kuuluvad näiteks [[kaltsiferoolid]], [[sapphapped]], [[südameglükosiid]]id, [[steroidhormoonid]] jpt klassifitseerida tsükliliste lipiidide [[baasalkohol]]ina.

<u>Märkus.</u> Biotoime järgi klassifitseerides on [[tsüklilised lipiidid]] aga hoopis [[hormoon]]id, [[kofaktor]]id, [[antioksüdandid]] jne.