Langerhansi rakud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Langerhansi rakud''' on paljude [[imetajad|imetajate]] [[epidermis]]e [[sarvkiht|sarvkihis]] ja [[suu]], [[eesnahk|eesnaha]] ning [[tupp (anatoomia)|tupe]] [[limaskest]]as ja [[tüümus]]es elunevad [[rakutuum|suuretuumalised]] paljude haaradega [[dendriitrakud]].
Langerhansi rakkude olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid, rakud ja molekulid ning [[apoptoos]] ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
8. rida:
Langerhansi rakkude ülesanded sarnanevad osalt [[makrofaagid]]e omadega: [[antikeha]]de kogumine, töötlemine ja [[antigeen]]ide esitlemine [[lümfotsüüt]]idele. Langerhansi rakud osalevad [[T-rakk]]ude vahendusel [[immuunvastus]]es.
Langerhansi rakud võivad liikuda [[lümfisõlm]]e.
Langerhansi rakud liigitatakse [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi.
Langerhansi rakud võivad toimida [[HI-viirus
Langerhansi rakke seostatakse [[Langerhansi rakkude histiotsütoos]]iga ja [[allergiline kontaktdermatiit|allergilise kontaktdermatiidiga]].
Langerhansi rakkude migratsioonihäiretega seostatakse ka [[psoriaas]]i.
Langerhansi rakud on nimetatud nende avastaja Saksa arsti ja patoloogi [[Paul Langerhans]]i (1847–1888) auks. Paul Langerhans avastas Langerhansi rakud [[1868]] (olles 21-aastane arstitudeng) ja liigitas need [[närvikude|närvikoe]] struktuuride hulka kuuluvaiks.
22. rida:
==Teadusuuringutes==
[[Mount Sinai Hospital]]i ja [[Mount Sinai School of Medicine]]'i uurijate meeskonna [[Science Daily]]'s 24. novembril 2015 avaldatud artikkel pakub välja rakkude võimaliku mehhanismi [[kiiritusravi]] vastu võitlemiseks, esialgu küll nn [[hiiremudel]]i põhjal.
Uurijad leidsid, et suunates kiiritusravi nahas paljunevatele [[vähirakk|maliigsetele kasvajarakkudele]] aktiveeruvad nahas paiknevad spetsiifilised [[immuunrakud]] - dermaalsed Langerhansi rakud.
Langerhansi rakud on katsetes näidanud oma erakordset võimet parandada ioniseeriva kiirguse mõjul [[DNA]]-le tekkida võivad "rikked". Rakud võimaldavad DNA-l talitleda nii, et on tagatud kiiritusravi vastane resistentsus. Ka võivad nad tõenäoliselt kutsuda esile [[immuunvastus]]eid, mis kulmineeruvad [[nahavähk|nahavähiga]] nagu [[melanoom]], tagamaks molekulaartasandil resistentsuse edasistele raviprotseduuridele. Uurijate arvates liiguvad Langerhansi rakud naha kahjustamisel [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirgusega]] näiteks lähimatesse [[lümfisõlm]]edesse ja suheldes molekulaartasandil teiste immuunrakkude populatsioonidega, komplekteerivad [[
==Viited==
| |||