Twitter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoimetamine + viidete vormistus |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
'''Twitter''' on [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustik]] ja mikro[[Veebipäevik|blogimise]] [[veebisait]].
Twitter võimaldab kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse ''säutsudeks'' ([[inglise keel]]es ''tweet''). Säutsude pikkus oli algselt kuni 140 tähemärki (võrdle [[SMS]]-i 160), kuid 2017. aasta novembris tõsteti piir 270 tähemärgini, v.a Jaapanis, Hiinas ja Koreas.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://blog.twitter.com/official/en_us/topics/product/2017/tweetingmadeeasier.html|Pealkiri=Tweeting Made Easier|Väljaanne=blog.twitter.com|Aeg=07.11.17|Kasutatud=6. märts 2018}}</ref> Säutsud ilmuvad autori veebipäevikusse infovoona. Säutsude voog võib olla avalik ning selle avalikkust saab piirata näiteks nii, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeksid. Kasutajad saavad üksteist ka jälgida (ingl ''follow'').
Twitteri [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustik]] kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub [[San Bruno]]s [[California]]s. Samuti on Twitteril [[server
Twitteri lõi [[Jack Dorsey]] [[2006]]. aastal, pärast mida on see portaal kogunud populaarsust üle maailma. 2011. aastal kasutas seda umbes 200 miljonit inimest<ref name="bbc.co.uk" /> ning 2016. aasta keskpaigas oli seal aktiivseid kasutajaid umbes 313 miljonit.<ref name="about">{{netiviide|URL=https://about.twitter.com/company|Pealkiri=About Twitter: Company|Väljaanne=twitter.com|Kasutatud=24. juuni 2017}}</ref>
10. rida:
Twitterit finantseerinud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad [[Institutional Venture Partners]], kunagine [[eBay]] investor [[Benchmark Capital]], [[Union Square Ventures]], [[Spark Capital]], [[Insight Venture Partners]] ja [[Bezos Expeditions]]. [[2010]]. aasta augustis teatas Twitter, et Venemaa päritolu [[mail.ru]] omanik [[Digital Sky Technologies]] ja teised investorid investeerivad Twitterisse 800 miljonit [[USA dollar]]it.
Tuntud eestlastest Twitteri-kasutajate seas on näiteks [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Kerli]], [[Kaur Kender]], [[Henrik Roonemaa]], [[Mihkel Raud]], [[Kristjan Lepik]] ja [[Keiti Vilms]].<ref>{{netiviide|URL=https://twittercounter.com/pages/100/estonia|Pealkiri=Twitter Top 100 Most Followers Estonia|Väljaanne=Twitter Counter|Kasutatud=6. märts 2018}}</ref><ref>
==Omadused==
Twitterit on võrreldud veebipõhise [[IRC]] klientrakendusega.
Säutsud on vaikimisi nähtavad kõikidele, kuid autorid saavad siiski piirata sõnumite lugemist ainult enda jälgijatele. Kasutajad saavad säutsuda Twitteri veebilehe või väliste rakenduste (näiteks [[nutitelefon
Kasutajad võivad tellida teiste kasutajate säutse – seda nimetatakse jälgimiseks ja tellijad on jälgijad. Kasutajad saavad erinevaid teenuseid kasutades jälgida ka neid kasutajaid, kes neid ei jälgi.
21. rida:
Twitter lubab kasutajatel muuta oma profiili ka mobiiltelefonist, kas SMS-i saatmisel või väliste rakenduste kaudu.
2009. aastal ajakirjas [[
{{tsitaat2|Sotsiaalvõrgustikuna keerleb Twitter jälgijate süsteemi ümber. Kui hakkad jälgima teist Twitteri kasutajat, siis selle kasutaja säutsud hakkavad ilmuma vastupidises kronoloogilises järjekorras sinu Twitteri pealehel. Kui jälgid 20 inimest, näed erinevat laadi säutse – säutsud hommikusöögihelvestest, huvitavad uued lingid, muusikalised soovitused, isegi mõtteid hariduse tulevikust.|[[Steven Johnson]]}}
32. rida:
Aastal 2009 lisandus "Twitteri nimekirjade" võimalus, mis võimaldas kasutajatel jälgida (ning vastata ja mainida) mingite autorite nimekirja varasema ühe autori asemel.
Ühe säutsu pikkuselimiit on 140 märki, et see sobiks SMS-i pikkusepiiranguga. See piirang sundis säutsujaid kasutama slängi ja lühendeid. 140 märgi piirang suurendas ka veebiaadresside lühendajate, nt [[bit.ly]] ja sisumajutussaitide, nt [[Twitpic
===Säutsude sisu===
San Antonios tegutsev turu-uuringute firma Pear Analytics analüüsis 2000 säutsu (mis olid USA-st pärit ja inglise keeles) kahenädalase perioodi vältel augustis 2009 ning jagas tulemused kuude kategooriasse:
[[
* mõttetu möla – 40%,
* vestlus – 38%,
97. rida:
IT-ajakirjanik [[Bruce Sterling]] avaldas 2007. aastal arvamust, et Twitteri kasutamine "haritud suhtluseks" on "sama usutav kui raadiosaatjasüsteemi töölepanemine ja kuulmine, et seal loetakse ette [[Ilias]]t." Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas [[New York Times]], et teenus on sisendanud [[nartsissism]]i uuel tasandil – kuulsustega rikutud uue nooruse generatsiooni, kes usuvad, et iga nende lause on vapustav ja väärt maailmaga jagamist. Vastupidi ütles ajalehe Vancouver Sun kolumnist Steve Dotto, et Twitteri võlu on väljakutses avaldada selliseid sõnumeid suurte piirangutega. Ka Jonathan Zittrain, kes on Internetiõiguse professor Harvardi juurakoolis, ütles, et Twitteri omadused, mis muudavad näiliselt võrgustiku mõttetuks ja tühjaks, teevad tegelikult Twitteri nõnda võimsaks.
2009. aastal kirjutas Nielsen Online, et Twitteri säilitamise 40% oma kasutajatest. Paljud inimesed lõpetavad teenuse kasutamise pärast ühte kuud ja seetõttu võib sait jõuda ainult kümnendikuni kõikidest internetikasutajatest. 2009. aastal võitis Twitter ka [[Webby]] auhinna "Aasta uustulnuk". Ameerika raadiosaates toimunud diskussiooni käigus ütles ajakirjanik Daniel Schorr, et Twitter vastutab nende sündmuste eest, millel pole karmi faktikontrolli ja muid toimetuse ülesandeid. Vastuseks andis Andy Carvin Schorrile kaks näidet eriuudistest, mis teatati Twitteris ning ütles, et kasutajad tahavad lugeda paljastavaid lugusid. Ajakiri [[Time]] tunnustas Twitteri kasvavat mõju 2010. aasta eriväljaandes. Selleks, et mõju mõõta, kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel suhtlusvõrgustikel, näiteks Twitteril või [[Facebook
Meedias ilmusid väited, et teemaviited #wikileaks ja #occupywallstreet on tsenseeritud, kuna neid ei leidunud Twitteri hetketeemade nimekirjas. Twitter vastas sellele teatega, et teemaviiteid ei tsenseerita, kui neis pole roppusi.
| |||