Kaitsemehhanismid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
P pisitoimetamine
3. rida:
Kaitsemehhanismid võivad põhjustada tervislikke või ebatervislikke tagajärgi sõltuvalt asjaoludest ja sagedusest, millega mehhanisme kasutatakse.<ref name=utah>[http://www.utahpsych.org/defensemechanisms.htm Utah Psych. "Defense Mechanisms"] 2010. Retrieved on 05 October 2013.</ref> [[Psühhoanalüütiline teooria|Psühhoanalüütilises teoorias]] on kaitsemehhanismid psühholoogilised strateegiad, mida kasutab mitteteadvustatud meel, et manipuleerida, eitada või moonutada reaalsust selleks, et kaitsta end ärevustunde, vastuvõetamatute impulsside eest ja säilitada ettekujutus endast.<ref>{{cite web|url=http://info.med.yale.edu/psych/3s/self_schema.html |title=archive of: www.3-S.us What is a self-schema? |publisher=Info.med.yale.edu |date= |accessdate=2013-05-05 |deadurl=yes |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130204225215/http://info.med.yale.edu/psych/3s/self_schema.html |archivedate=February 4, 2013 }}</ref> Protsessid, mis manipuleerivad, eitavad või moonutavad reaalsust võivad olla:
* '''repressioon''' ehk valusate mõtete ja tunnete kaotamine oma teadvusest, kuigi see võib sümboolses vormis uuesti esile tulla;<ref name=utah/>
* '''identifitseerimine''' - objekti või mõtte endaga samastamine;<ref>Chalquist, Craig. [http://www.terrapsych.com/freud.html "A Glossary of Freudian Terms"] 2001. Retrieved on 05 October 2013.</ref> ja
* '''ratsionaliseerimine''' - oma käitumisele ja motivaatoritele "hea" ja vastuvõetava põhjenduse leidmine, asendades sellega tegelikud põhjused.<ref name=utah/><ref>{{cite web|author=Contributor: GeorgeT |url=http://listverse.com/2007/11/15/top-7-psychological-defense-mechanisms/ |title=Top 7 Psychological Defense Mechanisms |publisher=Listverse |date= |accessdate=2013-05-05}}</ref> Psühhoanalüütilises teoorias peetakse repressiooni teiste kaitsemehhanismide aluseks.<ref name=utah/>
 
Terved inimesed kasutavad elu jooksul erinevaid kaitsemehhanisme. Ego kaitsmine muutub haiguslikuks siis, kui nende mehhanismide püsiv kasutamine toob kaasa ebastabiilse käitumise, mis kahjustab füüsilist või vaimset tervist. Kaitsemehhanismide kasutamist põhjustab vajadus kaitsta oma ego ärevuse või ühiskondliku hukkamõistu eest või pakkuda võimalust põgeneda olukordadest, millega ei suudeta hakkama saada.<ref>{{cite web |url=http://www.britannica.com/eb/article-9029737/defence-mechanism |title=defence mechanisms -- Britannica Online Encyclopedia |publisher=www.britannica.com |accessdate=2008-03-11 }}</ref>
13. rida:
Psühhiaater [[George Eman Vaillant]] tutvustas kaitsemehhanismide neljatasandilist klassifikatsiooni:<ref name="Cramer">{{Cite book|title=Protecting the Self|last=Cramer|first=Phebe|publisher=The Guilford Press|year=May 2006|isbn=9781593855284|location=|page=[https://books.google.com/books?id=FNsmzy-lLagC&pg=PA17 17]}}</ref>
 
* I tase - patoloogilised kaitsemehhanismid (psühhootiline eitamine, eksitav projektsioon)
* II tase - ebaküpsed kaitsemehhanismid (fantaasia, projektsioon, passiivne agressioon, mõtlematu tegutsemine)
* III tase - neurootilised kaitsemehhanismid (intellektuaaliseerimine, reaktsioonide moodustumine, dissotsiatsioon, ümberasetamine, allasurumine)
* IV tase - täiskasvanud kaitsevõime (huumor, sublimatsioon, pärssimine, altruism, ootamine)
 
=== Tase 1: "psühhootiline" ===
31. rida:
*[[Hüpohondria]]: liigne mure, et ollakse väga haige.
*[[Passiiv-agressiivne käitumine]]: vaenulikkuse kaudne väljendamine.
*Projektsioon: [[paranoia]] lihtsam vorm. Projektsioon vähendab ärevust, lubades soovimatute impulsside või soovide avaldumist, ilma et neid teadvustaks. Vastuvõetamatute või soovimatute mõtete ja emotsioonide omistamine kellelegi teisele - sisaldab suuri eelarvamusi ja [[armukadedus]]t, välisele ohule üliärritunult reageerimist ja "ebaõigluse kogunemist", mille eesmärk on viia vastuvõetamatud mõtted, tunded ja impulsid üle kellelegi teisele nii, et tema negatiivseid mõtteid, tundeid, uskumusi ja motivatsiooni peetakse kellegi teise omadeks.
*Skisoidne fantaasia: kalduvus taganeda oma fantaasiatesse, et lahendada sisemisi ja väliseid konflikte.