Hallutsinatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P väljaspoole → väljapoole |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Hallutsinatsioon''' ehk '''ebataju''' on [[taju]] [[häire]], mille korral esineb [[tajuelamus]] ilma [[reaalsus|reaalse]] [[stiimul]]ita. Filosoofias mõeldakse ka võimalikest '''hallutsinatsioonidest''', mis on ehtsast tajust subjektiivselt eristamatud.
Hallutsinatsioonid võivad esineda ka loomadel ja on pakutud välja [[hallutsinatsiooni mudel]]it [[loomkatse]] tingimustes<ref>{{netiviide | URL =http://www.journalarchive.jst.go.jp/jnlpdf.php?cdjournal=jphs1951&cdvol=41&noissue=4&startpage=519&lang=en&from=jnlabstract | Pealkiri =Head-Twitches Induced by p-Hydroxyamphetamine in Mice | Autor =Takeshi Tanado et al. | Failitüüp = pdf| Täpsustus = | Väljaanne = The Japanese Journal of Pharmacology | Aeg =1986 | Koht = | Väljaandja =
8. rida:
Reeglina viitavad hallutsinatsioonid tõsisele häirele [[kesknärvisüsteem]]i talitluses, kuid paari erandina võivad hallutsinatsioonid esineda ka tervetel inimestel. Kuid tingimused, mil nad esinevad, ei ole iseloomulikud virge- või uneseisundile. Nimelt, uinumisel või ärkamisel ja seisundis, mil inimene pole täielikult ärkvel ega täielikult uinunud (une ja ärkeloleku piiril – ning siis on teadvuse selguse tase häiritud), võib inimene tajuda [[hüpnagoogsed hallutsinatsioonid|hüpnagoogseid]] või [[hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid|hüpnopompiinseid hallutsinatsioone]].
Inimese jaoks on hallutsinatsioon reaalsus, mille järgi ta kujundab oma [[käitumine|käitumise]].
Kuna hallutsinatsioonide mõjul sooritatud tegevuse põhjus ei pärine reaalsusest, siis sellises seisundis sooritatud teo ajal on inimene piiratud [[teovõime]]ga.
45. rida:
===Modaalsused===
Hallutsinatsioonid on võimalikud ja mõeldavad kõigi [[meeled|meelte]] puhul. Filosoofias eeldatakse sageli, et [[nägemishallutsinatsioon]]ide kohta öeldu on ülekantav kõigile modaalsustele, kuid alati see nii ei ole. Psühholoogias käsitletakse sageli nägemis- ja [[kuulmishallutsinatsioon]]e erinevalt.
===Hallutsinatsioon ja taju===
Hallutsinatsiooni puhul ei [[taju]]ta seda, mida tundub tajutavat, sest taju puhul peab olema tegu reaalse objektiga.
Tajuelamus on õige (''veridical'', ''accurate''), kui ta on vastavuses objektiga. Ehtsad tajuelamused on õiged, kui pole tegu [[illusioon]]iga. ([[Bill Brewer]]i järgi on illusiooni korral tajuelamus õige, kuid moodustub väär [[uskumus]].) Hallutsinatsioon tavaliselt ei ole õige, aga kui sellele vastav objekt on kohal, siis ta on õige.
Seega tajuelamused osalevad kas õiges tajus, illusioonis või hallutsinatsioonis. Igas neist osalemist on endal võimalik tõeselt uskuda või vääralt uskuda igas neist osalemises on endal võimalik kahelda. Mõnikord on raske otsustada, kas tegu on illusiooniga või õige taju ja väära uskumusega. Mõni kord pole selge, kas tegu on illusiooniga või hallutsinatsiooniga, näiteks [[Hermanni võre]] puhul.
==Vaata ka==
60. rida:
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
===Filosoofia===
*[[Fiona Macpherson]], [[Dimitris Platchias]] (toim). ''Hallucination'', MIT Press [[2013]]. [http://www.gla.ac.uk/media/media_275310_en.pdf Sissejuhatus]
[[Kategooria:Tajumise häired]]
| |||