Redaktsioon: 2. aprill 2019, kell 16:08 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. aprill 2019, kell 13:51 redigeeri eemalda Taavi 20 (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: == Eluviis == Punahunt, võrreldes ~~Hallhundiga~~hallhundiga on palju sotsiaalsem ja nende liigisisene üksteise üle domineeriv eluviis on leebem. Nad eelistavad elada pigem hõimkondades kui karjades. Nad peavad jahti 3 - 5 liikmeliste gruppidena, eriti kevadel ning nad jahivad hirvevasikaid. Alfaisaseid karjades on raske määrata selletõttu, et nad võrreldes ~~Hallhundiga~~hallhundiga ei võitle ~~Punahundid~~punahundid omavahel nii tihti. Oma liigikaaslastega võrreldes ei ole ~~Punahunt~~punahunt nii territoriaalne, on võimalik, et ühe hõimkonna ~~Punahundi~~punahundi kutsikas, kui ta on võimeline järglasi saama, liitub ilma probleemideta teise hõimkonnaga. Hõimkond on tavaliselt 5 kuni 12 isendi, kuid on ka esinenud 40 liikmelisi hõimkondi. == Paljunemine ja areng == Erinevalt hundi karjadest võib punahundi karjas olla rohkem kui üks poegiv emasloom. Samas urus võib kasvatada rohkem kui üks emspunahunt oma poegi. Peale paaritumist ei hülga isasloom emaslooma. Tiinus kestab punahundil 60-63 päeva, peale seda sünnib keskmiselt neli kuni kuus kutsikat. Nende kasvukiirus on kiirem võrreldes huntidega, olles sarnane [[koiott]]idega. Ema imetab poegi vähemalt 58 päeva. Selle aja jooksul hoolitseb kari emasloomade eest, tuues neile süüa. Punahuntidel ei ole kombeks kasutada kohtumispaiku, et kutsikatega kokku saada, nagu teevad seda hundid, küll aga üks või rohkem täiskasvanut jääb urgu koos kutsikatega selleks ajaks, kui ülejäänud kari on toidu hankimiseks jahil. Kutsikad veedavad urus 70-80 päeva. Kuue kuuselt hakkavad kutsikad osalema koos täiskasvanud punahuntidega jahipidamises ning aitavad maha murda suuri saake. == Ohud == Punahundid murravad harva koduloomi. Punahunt oli tagakiusatud üle terve [[India]] vaevatasude pärast, kuniks võeti ta 1972 kaitse alla Eluslooduse Aktiga. Teda kütitakse mürgitamisega, püünistega ja maha laskmisega. Indialased tapsid punahunte, et kaitsta kariloom. Selle tõttu et neid oli vähe, pole punahunte [[Nõukogude Liidu]]s arvukalt kütitud. India inimesed ei söö punahundi liha ning tema nahk ei ole eriliselt väärtuslik. Karusnahakaubandus ei ole punahuntidele ohtlik. {\| class="wikitable" ==Viited== {{viited}} <ref></ref> {{commonskat\|Cuon alpinus}}

Punahunt: erinevus redaktsioonide vahel