Ülemiste järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Harju maakonna järved |
P pisitoimetamine |
||
22. rida:
}}
[[Pilt:Ülemiste järv 1936.png|pisi|Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil]]
'''Ülemiste järv''' (ka Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub [[Tallinn]]a kaguosas [[Kesklinna linnaosa]]s. [[Järv]]e pindala on 9,6
Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates [[14. sajand]]ist. [[2005]]. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m
Järvest idasuunale jääb [[Tallinna lennujaam]].
==Elustik==
38. rida:
Teatakse ka lugusid järve rändamisest.
[[Pilt:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|Antonov An-26 2010. aastal Ülemiste järves
== Õnnetused ==
48. rida:
== Uputused ==
[[Pilt:Ulemiste jarv.jpg|pisi|Ülemiste järv
[[1708]]. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse. [[1758]]. aastal kippus järv aga kuivama. Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas vesi taas tõusma, kuni [[1761
[[1783]]. ja sellele järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning [[raehärra]]d kartsid uputust. Pärast seda tõusis veetase kõrgele uuesti [[1807]]. aastal. Järve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
See oli sissejuhatuseks [[1867]]. aasta uputusele. Kevad oli sel aastal hiline, veel mai algul oli lumetuisku ja külma ning sula algas maikuu teisel poolel. Veepind Ülemiste järves tõusis iga päevaga. Kuberner ja [[linnavalitsus]] moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal, kui teoreetikutest komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi [[Pärnu]] maantee kohal liivakaldalt läbi. See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre [[Tartu]] maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (''ca'' 21,3 m) laiune. Vesi ulatus [[Roosikrantsi tänav
Suurim läbimurre toimus [[5. juuni]]l ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. [[Maakri]] ja [[Kompass]]i tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud. Suur uputus tõstis esile tõelised sangarid. Tuttelbergi-nimeline noormees päästis kümneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga. Sõjaväeosadest saadeti 150 meest läbimurdekohta kinni toppima, mis lõpuks ka visa tööga õnnestus. Seekordset üleujutust soosis asjaolu, et tollal rajati Tartu maantee kohal veevarustussüsteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nõlvakuni.
| |||