Siddhārtha Gautama: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
artiklist Budistlik kirjandus |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{Budism}}
[[Pilt:Astasahasrika Prajnaparamita Victory Over Mara.jpeg|pisi|[[Maara]] deemonitest häirimatult [[dhjaana]]s istuv Gautama Buddha. Sanskritikeelne ''[[Aṣṭasāhasrikā Prajñāpāramitā]]'' [[suutra]]. [[Nālandā]], Bihar, India. Umbes 700–1100 pKr
'''Siddhārtha Gautama''' ([[paali keel]]es ''Siddhattha Gotama''; [[traditsioon]]ilise [[dateering]]u järgi [[563 eKr|563]]–[[483 eKr]]) oli [[budism]]i rajaja [[Buddha]] [[Šākjamuni]] nimi enne [[Virgumine|virgumist]].
Siddhattha Gotama sündis Põhja-[[India]]s, tänapäeva lõuna [[Nepal]]is, šaakjate hõimus, valitseja perekonnas. Ta isa nimi oli [[Suddhodana]] ja ema [[Mahā Mājā]].
Šākjamuni oli ajalooline isik, kuid tema täpsed eludaatumid ei ole selged. Tänapäeva [[theravaada]] traditsiooni järgi on tema eluaastad 623–543 eKr<ref>Narada 1988, The Buddha and His Teaching, BMS, Malaysia, lk 1.</ref>. Palju aastaid peeti suuresti tänu theravaada koolkonna mõjukusele lääne õpetlaste seas Buddha sünniajaks vanade Sri Lanka kroonikate põhjal aastat 563 eKr; teine, Indiast pärit traditsioon, paigutab selle aga rohkem kui sajandi võrra hilisemaks, aastasse 450 eKr. Uuemad uurimused, mis põhinevad [[Dīpavaṃsa
Buddha elulugu on tugevasti [[mütoloogia|mütologiseeritud]]. Legendi järgi sündis ta Lumbinī metsasalus ja tema ema suri varsti peale sünnitust. Isa kasvatas teda maailmast eraldatuna, kuna soovis, et ta ei näeks maailma viletsust. Ennustuse kohaselt pidi Siddhatthast saama suurmees, kas valitseja või õpetaja. Isa soovis esimest. Siddhattha abiellus oma nõo [[Jašodharā]]ga ja neil sündis poeg [[Rāhula]]. Kuid Siddhatthal õnnestus siiski näha maailma pahupoolt – haigust, vanadust ja surma – ning ta otsustas naudinguterikkast elust loobuda ja ühines 29-aastaselt ränd[[askeet]]idega. Nähes liigse enesepiinamise mõttetust, hülgas ta ka selle. Seejärel jõudis ta 35-aastaselt Gayā linna lähedal [[bodhipuu]] all istudes [[virgumine|virgumiseni]] (skr ''bodhi'').
12. rida:
Esimese jutluse pidas Buddha [[Sārnāth]]i hirvepargis ([[Vārānasī]] lähedal) oma viiele endisele kaaslasele. Siddhattha Gotama esimest jutlust nimetatakse [[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemiseks]] ehk Tõeratta käimapanemise suttaks (''Dhammacakkappavattana Sutta,'' SN 56.11). Seejärel õpetas ta kuni surmani umbes nelikümmend aastat, rännates ringi [[Ganges]]e orus, põhiliselt tänapäeva [[Bihar]]i osariigi aladel.
Siddhattha Gotama suri ehk vaibus [[parinirvaana]]sse Kušinagaris 80-aastaselt. Endale järeltulijat ta ei valinud, vaid soovitas juhinduda oma õpetusest ehk [[
Tema järgijatest kujunes kogudus (sanskriti, paali ''[[sangha]]''), mille liikmed talletasid tema õpetuse.
[[Pilt:Bodleian MS. Burm. a. 12 Life of Buddha 03-12.jpg|pisi|680px|Panoraam Buddha elu stseenidest. Birma, 18. sajandi ''[[parabeik]]'' (pildiraamat)
==Õpetus==
| |||