Jeesus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jeesus''' ([[aramea keel]]es יהשוה ''Ješua'' või ''Ješu''; [[vanakreeka keel|kreekapäraselt]] Ἰησοῦς ''Iesus'') ehk '''Jeesus Naatsaretist''' (sündis tõenäoliselt enne aastat [[4 eKr]], millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr [[Petlemm]]as, [[Juudamaa]]l; suri tõenäoliselt kas [[7. aprill]]il [[30]] või [[3. aprill]]il [[33]] m.a.j [[Jeruusalemm]]as) oli karismaatiline [[juudid|juudi]] [[jutlus|rändjutlustaja]], [[usuõpetaja]], [[tervendamine|tervendaja]], [[prohvet]] ja [[märter]], kelle tegevuse tulemusena tekkis [[kristlus]]. <ref>Gerd Theissen, Anette Merz: "Der historische Jesus. Ein Lehrbuch." 4. Auflage. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2011.</ref> Kristlaste jaoks on ta '''Jeesus Kristus''', [[Kolmainsus]]e üks isik ('''Jumal-Poeg'''). Alates [[28]]. aastast esines ta avalikult [[Galilea]]s ja [[Juudamaa]]l. [[Johannese evangeelium]]i kronoloogia alusel kolm aastat <ref>Jh 2:13, Jh 5:1, Jh 6:4</ref> hiljem hukkasid [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] sõdurid ta Rooma prefekti [[Pontius Pilatus]]e käsul ja [[Sanhedrin]]i nõudel.

[[Pilt:Good shepherd 02b close.jpg|pisi|Jeesus [[hea karjane|hea karjasena]]. [[varakristlus|Varakristlik]] [[fresko]]maal, umbes 250 pKr. [[Callixtuse katakombid]] [[Rooma]]s.]]

Jeesuse sünnipärane nimi on [[eesti keel|eestipärases]] kirjaviisis "Jeesus". [[Heebrea keel]]es tähendab see: '[[Jahve]] on päästmine'. Tema nimi pidi iseloomustama tema elu ülesannet: "Ta (''[[Maarja|Neitsi Maarja]]'') toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus". <ref>Mt 1:21</ref>

Nimi 'Jeesus' tuletub heebreakeelsest nimest ישוע‎ ('Yeshua'), mille varasem nimevorm on יהושע ('Yehoshua'), eestipäraselt [[Joosua]].

[[FilePilt:Karl_von_Piloty_Nero_R%C3%B3ma_%C3%A9g%C3%A9s%C3%A9t_szeml%C3%A9li.jpg|thumbpisi|300px| Keiser [[Nero]] vaatab [[64]]. aastal põlevat [[Rooma]]t. Väidetavalt süüdistati Rooma põlengus hiljem kristlasi ja süüdistusega seoses mainiti Kristust ühes varasemas mitte-kristlikus allikas. Carl Theodor von Piloty maal [[1861]]. ]]

Matteust peeti sajandeid esimeseks, kes kirjutas evangeeliumi Kristusest. Tema nimi on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja. Matteus kirjutas oma jutustuse Palestiinas. Leidub tõendeid, mis osutavad sellele, et algselt kirjutas Matteus oma evangeeliumi rahvapärases heebrea keeles ning tõlkis selle hiljem kreeka keelde. [[Hieronymus]] kirjutab oma teoses ”Kuulsatest"Kuulsatest meestest”meestest" (''De viris inlustribus'') III peatükis: ”Matteus"Matteus, kes on ka Leevi, tolliametnikust apostel, valmistas esimesena nende jaoks Juudamaal, kes ümberlõikamisest olid saand usklikuks, Kristuse evangeeliumi heebrea tähtede ja sõnadega.”" Hieronymus lisab, et evangeeliumi heebreakeelne tekst oli tema ajal ([[4. sajand|4.]] ja [[5. sajand]]il) hoiul Kaisarea raamatukogus.

Tacitus teatab umbes 117 oma "[[Annaalid (Tacitus)|Annaalid]]es" kristlastest (''Christianos''), kelle süüks [[Nero]] [[64]]. aastal olevat Rooma süütamise ajanud, ning märgib: <ref name="Mg39B" /> ''auctor nominis eius Christus Tiberio imperitante per procuratorem Pontium Pilatum supplicio adfectus erat;'' ("selle nime ajendaja Kristus oli [[Tiberius]]e valitsemise ajal [[prokuraator]] Pontius Pilatuse käsul hukatud;") Pole selge, kas see teade tugineb Rooma või kristlikele allikatele. Võib-olla sai Tacitus sellest teada riigi idaosas asevalitsejaks olles.<ref name="8CiQd" />

[[Pilt:Kolmainsus.png|pisi|Kolmainsuse diagramm läänekristluses.]]

[[Kalchedoni kirikukogu]]l sõnastatud dogma alusel on Jeesus tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle jumalik ja inimlik loomus on segunematud ning teineteisest lahutamatud. <ref>[http://kjt.ee/2016/04/kaks-ja-pool-sajandit-ajaloolise-jeesuse-uuringuid/ Jaan Lahe: Kaks ja pool sajandit ajaloolise Jeesuse uuringuid. Kirik ja Teoloogia. 8. aprill 2016]</ref>

Prohvet [[Naatan]] kuulutas kuningas [[Taavet]]ile: <ref>2Sm 7:12-13</ref>

[[FilePilt:Saint_Bernard_Catholic_Church_(Corning,_Ohio)_-_stained_glass,_Presentation_of_the_Lord_detail_-_Mary_%26_Joseph.jpg|thumb|250pxpisi| Maarja ja Joosep. [[Ohio]] Saint Bernardi katoliku kiriku [[vitraaž]].]]

[[FilePilt:Carl joseph Begas 04.jpg|thumbpisi|300px| [[Carl Joseph Begas]]. [[Mäejutlus]]. [[1820]].]]

Jeesus valis oma jüngrite seast 12 apostlit, kellele ta andis meelevalla eksortsismiks, parandada haigusi ja nõtrust. <ref>Mt 10:1</ref> Sünoptiliste evangeeliumite järgi kutsus Jeesus oma jüngriks esmalt [[Peetrus]]e. [[Johannese evangeelium]]i järgi oli Jeesuse esimeseks jüngriks Peetruse vend [[Andreas]].

[[FilePilt:Michelangelo%27s_Pieta_5450.jpg|thumb|250pxpisi|Maarja Jeesuse surnukehaga. [[Michelangelo]] skulptuur "Pietà", [[Rooma Peetri kirik]].]]

Kõik Uue Testamendi evangeeliumid kajastavad Jeesuse kannatuslugu ja surma.

=== Vandenõu ===

Kui Jeesus oli [[Laatsarus]]e surnuist üles äratanud, uskusid paljud juudid temasse ja Jeesuse populaarsus kasvas. <ref>Jh 11:45</ref> Judaismi ülempreestrid, rahvavanemad ja variserid kutsusid ajendatuna Laatsaruse ülesäratamisest ülempreester [[Kaifas]]e eesistumisel kokku [[Sanhedrin]]i, kus otsustati Jeesus surma mõista. Sanhedrini liikmete peamised argumendid Jeesuse hukkamiseks olid: "Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie pühapaiga kui ka rahva". <ref>Jh 11:48</ref>

Ülempreester Kaifase otsus Suurkohtu arutelu järel oli: "Teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub." <ref>Jh 11:50</ref> Sanhedrini liikmed soovisid, et Jeesust ei vahistataks avalikult ega pühade ajal. <ref>Mt 26:5</ref>

Jünger [[Juudas Iskariot]] oli valmis Jeesust reetma. Ülempreestrid pakkusid Juudale Jeesuse reetmise eest 30 hõberaha, mille järel Juudas otsis sobivat hetke, kui Jeesuse läheduses poleks rahvahulka. <ref>Mt 26:15</ref>

=== Jeesuse viimne õhtusöömaaeg ===

Jeesuse viimne õhtusöömaaeg oli Jeesuse viimane söömaaeg enne surma. Kristlased mälestavad Jeesuse viimset õhtusöömaaega armulauaga. Jeesuse viimne õhtusöömaaeg toimus Jeruusalemmas ühe hoone ülemisel korrusel <ref>Mk 14:13-15</ref>.

Jeesus sõi koos 12 apostliga. Ta kuulutas ette, et üks tema jüngritest reedab ta, kõik jüngrid hülgavad ta kannatusajal ja Peetrus salgab Jeesuse, kuigi Peetrus oli kinnitanud, et on valmis Jeesuse eest surema.

Johannese evangeeliumis on Jeesuse viimne söömaaeg pikemalt kirjeldatud. Evangeeliumi järgi pesi Jeesus jüngrite jalgu, tõotas [[Püha Vaim]]u tulekut, õpetas ja julgustas jüngreid.

=== Jeesuse vangistamine ===

Jeesus siirdus viimse õhtusöömaaja järel Õlimäele Ketsemani aeda palvetama. Ta võttis endaga kaasa Peetruse, [[Jaakobus (Sebedeuse poeg)|Jaakobus]]e ja [[Johannes (apostel)|Johannes]]e, kes jäid aga Jeesuse palvetamise ajal magama, mistõttu Jeesus pidi neid kaks korda äratama.

Jünger Juudas Iskariot juhatas ülempreestrite saadetud väesalga aeda Jeesust vangistama. Sünoptiliste evangeeliumite järgi andis Juudas vangistajatele märgi, et Jeesus on see isik, keda ta suudleb. Johannese evangeeliumi järgi küsis Jeesus vangistajatelt keda nad otsivad. Vangistajad vastasid, et Jeesust Naatsaretist ja kui Jeesus kinnitas, et tema see ongi, taganesid vangistajad ja kukkusid maha.

Jeesuse vangistamise ajal haaras Peetrus mõõga ja raius ülempreester Kaifase sulasel Malkusel kõrva ära. Jeesus tervendas Malkuse kõrva.

=== Kohtupidamine ===

Väesalk viis vangistatud Jeesuse esmalt preester Annase ette, kes küsitles teda õpetuse kohta ja kus kohtusulane Jeesust esmakordselt ka lõi. Annas saatis Jeesuse Sanhedrini ette, mida viis läbi ülempreester Kaifas oma majas. <ref>Jh 18</ref>

Jeesuse vastu esitati mitmeid süüdistusi, kuid valetunnistajate ütlused ei ühtinud, mistõttu süüdistused ei leidnud tõendamist. Lõpuks küsis Kaifas, kas Jeesus on messias. Jeesus vastas: "Mina olen see." <ref>Mk 14:62</ref>. Jeesuse vastusest ajendatuna kuulutas Kaifas, et Jeesus sai hakkama pühaduseteotusega ja Sanhedrini liikmete enamus leidis, et vastavalt Moosese seadusele tuleb Jeesus surma mõista. <ref>3 Ms 24:16</ref> Vastava otsuse järel Jeesust alandati. Kohtuotsuse järel kahetses Juudas Iskariot Jeesuse reetmist ja tahtis raha ülempreestritele tagasi anda, kuid nende keeldumise järel sooritas enesetapu.

Sanhedrin saatis surma mõistetud Jeesuse Rooma prokuraatori Pontius Pilatuse ette. Pilatuse kohtupidamine toimus Herodese palee pretooriumis. Sanhedrini liikmed süüdistasid Pilatuse ees Jeesust selles, et ta tekitab juutide seas rahulolematust, keelab Rooma keisrile maksta pearaha ja väitvat end kuninga olevat. <ref>Lk 23:2</ref> Pilatus küsitles Jeesust, huvitudes eelkõige kolmandast süüdistusest kuningaksolemise kohta, kuid Jeesuse vastuse järel ei pidanud teda poliitiliselt ohtlikuks ega leidnud Jeesusel surmasüüd. Ta saatis Luuka evangeeliumi järgi Jeesuse [[Herodes Antipas]]e ette. Kui Herodes Antipas Jeesuse tagasi Pilatuse juurde saatis, lasi Pilatus Jeesust piitsadega peksta ja tõi ta taas rahvahulga ette. Ta pakkus kohalviibinud rahvale võimalust valida, kas vabastada paasapühade puhul Jeesus või [[Barabas]]. Rahvahulga nõudel vabastas Pilatus Barabase. Kohtupidamisse sekkus ka Pilatuse naine, kes saatis abikaasale sõnumi <ref>Mt 27:19</ref>.

Kohtupidamise arenedes hakkas kogunenud rahvahulk nõudma Jeesusele surmanuhtlust ristilöömise läbi. Pilatus ei leidnud Jeesusel surmanuhtlust nõudvat süüd ja pesi avalikult oma käsi, näidates et temal kohtuotsuse langetamisel süüd pole. Rahvahulk nõudis Jeesuse surma, sest Jeesus oli kuulutanud end kuningaks ja hakanud vastu Rooma keisrile. Kui Pilatus oleks Jeesuse vabastanud, poleks ta Rooma keisri sõber. <ref>Jh 19:12</ref> Rahvahulga viimase väite alusel mõistis Pilatus Jeesuse surma.

Rooma prefekt Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi. Kohtuotsuse järel viisid Rooma sõdurid Jeesuse hukkamispaika Kolgata mäel. Kuna Jeesus oli eelnevast piitsutamisest nõrkenud, kandis ristipuud hukkamispaika sõdurite nõudel [[Siimon Küreenest]].

Jeesus löödi risti koos kahe süüdimõistetuga. Johannese evangeeliumi järgi naelutati Jeesuse risti külge Pilatuse kirjutatud silt ladina-, kreeka- ja heebreakeelse tekstiga: "Jeesus Naatsaretlane juutide kuningas." <ref>Jh 19:3</ref> Jeesus löödi risti kell 9 juudi ajaarvestuse järgi <ref>Mk 15:25</ref>. Ristilöömise järel jagasid Rooma sõdurid Jeesuse riided omavahel ja heitsid liisku. Osad ülempreestrid, juutide vanemad, sõdurid ning üks süüdimõistetu teotasid ristilöödud Jeesust.

Johannese evangeeliumi järgi olid Jeesuse risti juures Maarja ja apostel Johannes. Jeesus ütles Maarjale, et Johannes on tema poeg ja Johannesele, et Maarja on tema ema, mispeale Johannes võttis Maarja oma leibkonda. <ref>Jh 19:26</ref>.

=== Jeesuse surm ===

Jeesus suri enne juudi sabati algust kell 3 päeval ristilöömise läbi. Johannese evangeeliumi kronoloogia ja apostel Pauluse <ref>1Ko 15:20</ref> järgi suri Jeesus 14. [[Nisan]]i päeval, teiste evangeeliumite järgi 15. Nisani päeval. Astronoomilise arvestuse alusel suri Jeesus tõenäoliselt kas 7. aprillil 30. või 3. aprillil 33. aastal m.a.j.

Vahetult enne surma hüüdis Jeesus: "Mu Jumal, Mu Jumal, miks sa mu maha jätsid!" <ref>Mt 27:46</ref> Mõned risti juures seisjad tõlgendasid Jeesuse hüüet, et ta hüüab appi prohvet [[Eelija]]t. Jeesusele pakuti enne surma valude leevendamiseks äädikat, kuid Jeesus keeldus seda joomast.

Jeesuse viimased sõnad olid kas: "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" <ref>Lk 23:46</ref> ja "See on lõpetatud." <ref>Jh 19:30</ref> Jeesuse surma kinnituseks pistis üks Rooma sõdur oma odaga Jeesuse külje läbi, mispeale küljest purskus verd ja vett. Vahetult enne Jeesuse surma toimus pimenemine. Jeesuse surma järel kärises Jeruusalemma templi eesriie lõhki ja toimus maavärin.

=== Jeesuse matmine ===

Kui Jeesus oli surnud, soovis [[Joosep Arimaatiast]] Pontius Pilatuselt luba Jeesuse matmiseks. Joosep mattis Jeesuse hädakorras lähenevate paasapühade tõttu oma perekonna hauakambrisse Kolgata lähedale aeda. [[Nikodeemus]] tõi Jeesuse surilinadesse mähkimiseks sada naela [[mürr]]i. <ref>Jh 19:39</ref>

[[FilePilt:Ascension_(Candia,_15th_c.).jpg|thumb|250pxpisi|Kristuse taevasseminek. Ikoonimaal.]]

Kristluse põhisõnumiks religioonina on uskumine, et Jeesus kui Jumala poeg taaselustus surnuist.

Jeesus tõusis surnuist üles juudi ajaarvestuse järgi nädala esimesel päeval enne koitu, mille tagajärel veeres hauakambri ette paigutatud pitseeritud kivirahn hauakambri ava eest ära. <ref>Lk 24:1</ref> Judaismi ajaarvestuse järgi tõusis Jeesus surnuist kolmandal päeval pärast surma. Jeesuse ülestõusmise esimesed tunnistajad olid [[Maarja Magdaleena]] ja Jaakobuse ema Maarja, kes kavatsesid minna matmisprotseduuri lõpuni viima vastavalt Moosese seadustele. <ref>Mt 28:1; Mk 16:1</ref> Jeesus ilmus esmalt Maarja Magdaleenale, kes pidas teda aednikuks. Jeesus andis Maarja Magdaleenale korralduse minna jüngritele uudist teatama. <ref>Mk 16:9</ref> Jeesus kohustas jüngreid minema Galileasse.

Seejärel ilmus Jeesus jünger Kleopasele ja tema kaaslasele Emmause teel, kes kuulutasid uudist teistele jüngritele. <ref>Lk 24:13-30</ref>

Peetrus ja Johannes olid esimesed apostlid 12 määratud apostlite seast, kes olid Jeesuse taaselustumise tunnistajaks, kui nende juurde saabunud naiste teate järgi läksid koos hauakambri juurde. Peetrus sisenes hauakambrisse, kus leidis maast surilinad ja eemal kägardatud higirätiku. <ref>Jh 20:7</ref>

Jüngrite jaoks oli teade Jeesuse taaselustumisest esialgu mõistusele vastuvõetamatu ja nad uskusid seda alles siis, kui kohtusid Jeesusega, kes neid sõitles uskmatuse pärast. <ref>Mk 16:13-14</ref> Apostel [[Toomas]] ei viibinud teistega koos ja tema uskus Jeesuse taaselustumist, kui sai oma käega Jeesuse haavu katsuda. <ref>Jh 20:24-29</ref>

Jüngritega Galileas kohtudes andis Jeesus neile misjonikäsu: <ref>Mt 28:19-20</ref>

Jeesus kohtus jüngritega veel Tiberiase järve ääres. <ref>Jh 21:1</ref>

Juutide seas levib arusaam, et jüngrid varastasid Jeesuse surnukeha. <ref>Mt 28:13</ref>

Kristliku traditsiooni järgi läks Jeesus taevasse 40 päeva peale taaselustumist. Jeesuse taevasseminek toimus Betaanias Õlimäel. <ref>Lk 24:50-51; Ap 1:12</ref> Enne taevasseminekut õnnistas Jeesus oma jüngreid, mille järel varjas pilv ta jüngrite silme eest. <ref>Ap 1:9</ref>

== Jeesuse taastulek ==

Jeesuse taastulek toimub pärast seda, kui tema sõnum on jõudnud kõikide rahvasteni. Enne taastulekut ilmub mitmeid valemessiaid ja Antikristus. <ref>Mt 24:21; 24</ref>

[[Algkristlus|Algkristlased]] eeldasid, et Kristus tuleb tagasi tema jüngrite eluajal. <ref>Mt 16:28; Mt 24:34; Mk 13:30; Lk 21:32</ref> Hiljem on Kristuse taastulekut arvatut toimuvat aastal [[500]], kui tinglikult möödus 500 aastat Jeesuse sünnist, aastal [[1000]], kui tinglikult mõõdus 1000 aastat Jeesuse sünnist ja [[1033]], kui möödus 1000 aastat Jeesuse surmast ja surnuist ülestõusmisest.

[[Muslim]]id peavad Jeesust ([[araabia keel]]es '''Isa''', mitte segi ajada eesti sõnaga ''isa'') [[asketism|askeetlikuks]] [[prohvet|prohvetiks]]iks. [[Judaism]] ja [[mandalus]] peavad teda [[valemessias|valemessiaks]]. [[Baha'i usk]] peab teda [[Jumal]]a ilminguks. [[Hinduism]] peab teda [[avataara]]ks. Paljud ''[[New Age]]''<nowiki>'</nowiki>i õpetuste pooldajad peavad teda [[guru]]ks.

==Jeesus Eesti rahvausundis==

*[[Ain Riistan]]: "Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis." Dissertationes Theologiae Universitatis Tartuensis 22. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[2011]].