Ettevõtluspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Ettevõtluspoliitika''' (inglise keeles ''enterprise policy'') on ühiskonnas soodsate majanduslike tingimuste loomine [[ettevõtlus]]ega tegelemiseks ja ettevõtluse edendamiseks. Uute [[Ettevõte|ettevõtete]] asutamine, toimimine ja areng konkreetses [[majandusruum]]is on tihedalt seotud ettevõtluspoliitika ning [[ettevõtluskeskkond|ettevõtluskeskkonnaga]].<ref name=":0">Siimon, A., Reiljan, A., & Kriisa, R., 2003. Eesti ettevõtluspoliitikast Euroopa Liiduga liitumise kontekstis. Mattimar. [http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2003/2003/6_Ettevotluspol/57_Siimon_ReiljanA_Kriisa.pdf]</ref> Ettevõtluspoliitika eesmärk on soodustada ettevõtlikkust, luua uusi töökohti ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet.<ref>Riigikogu. (2002)."Eesti ettevõtja võimalused ja ohud EL siseturul". Nr. 6/7-133 [https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/tell01_133.html#P40_921]</ref> Ettevõtluse toetamise põhivaldkonnad on inimressursside arendamine, finantseerimisvõimaluste parandamine, ettevõtluse [[säästev areng|säästva arengu]] toetamine ja [[tööhõive]] suurendamine ning ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine valitsuste [[arengukava]]de kaudu, et luua ettevõtluseks soodne majanduskeskkond. Ettevõtluspoliitika arendamisse on kaasatud eri valdkondade poliitikaharud, millest olulisimad on [[regionaalpoliitika|regionaal-]], [[põllumajanduspoliitika|põllumajandus]]-, [[tööturupoliitika|tööturu-]] ja [[hariduspoliitika]].<ref>Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2006). Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013. [http://www.arengufond.ee/upload/Editor/ettevotlus/Eesti%20Ettev%C3%B5tluspoliitika_MKM_2007_2013.doc] </ref>
Eesti ettevõtluspoliitikat hakati arendama juba enne taasiseseisvumist.<ref name=":0" /> Alates aastast 2000 on [[Euroopa Liit]] toetanud [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriikide]] arengut erinevate strateegiatega, millest kõige tähtsamad on [[Lissaboni strateegia]] ja Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act", mis tugineb põhimõttele "kõigepealt mõtle väikestele". Väikeettevõtlusalgatuses "[[Small Business Act]]" on kajastatud ettevõtluse arenguga seotud probleemid ning nende kõrvaldamiseks vajalikud tegevused.<ref>Euroopa Komisjon. (2006). Euroopa Väikeettevõtluse Harta: liikmesriikide poolt heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu Feira istungil 19.-20. juunil 2000. a. Luxembourg: Euroopa Ühenduste ametlike väljaannete talitus</ref> Euroopa 2020 strateegias on toodud tänapäeva peamised arengusuunad, millele toetub ka praegune Eesti ettevõtluspoliitika: "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020", mille Vabariigi Valitsus 2013. aastal heaks kiitis.<ref>Vabariigi Valitsus. (2013). „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ heakskiitmine. [https://www.riigiteataja.ee/akt/305112013002]</ref>
== Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ==
10. rida:
# [[keskmise suurusega ettevõte]] – ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansi maht kuni 43 miljonit eurot.
VKEd moodustavad suurema osa kõigist ELi ettevõtetest,
== "Euroopa väikeettevõtluse harta" ==
18. rida:
== Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act" ==
Euroopa väikeettevõtlusalgatuse [[Small Business Act|"Small Business Act"]] (SBA) loomisel lähtuti põhimõttest "kõigepealt mõtle väikestele" ning see koostati 2008. aastal, et toetada ja arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali. Euroopa Liidu jätkuva edukuse tagamiseks on esmatähtis suutlikkus toetuda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja innovatsioonipotentsiaalile. Euroopa SBA on seisukohal, et
Algatuse "Small Business Act" eesmärk on parandada ettevõtlusega seotud poliitilist lähenemisviisi ja kinnistada poliitika kujundamisel põhimõte "kõigepealt mõtle väikestele", lahendada VKEde arengut takistavad probleemid, soodustada VKEde kasvu ning arendada inimeste ettevõtlikkust. SBA kümme põhimõtet on esmatähtsad Euroopa Liidu lisandväärtuste tootmisel, VKEdele võrdsete võimaluste loomisel ja kogu Euroopa Liidu õigus- ja halduskeskkonna parandamisel.<ref name=":2">Euroopa Komisjon. (2008). „Kõigepealt mõtle väikestele” Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”. Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52008DC0394&from=ET]</ref>
== Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 ==▼
Ettevõtluse toetamise meetmed on koostatud Euroopa Liidu tasandil. Euroopa 2020 strateegia on Euroopa Liidu praeguse kümnendi majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava, mille üldeesmärk on tõhustada liidu konkurentsivõimet. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 on ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika strateegiline raamistik, mille koostamisel on aluseks võetud Euroopa 2020 strateegia, Euroopa Liidu tööstuspoliitika algatus ja tegevuskava Ettevõtlus 2020. Lisaks on piirkondliku koostöö kavandamisel arvesse võetud [[Läänemere strateegia]] põhisuundi.<ref name=":1">Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. [http://kasvustrateegia.mkm.ee/]</ref> Kasvustrateegia ühendab mitut riiklikku arengukava, muu hulgas regionaalarengu strateegiat, maaelu ja turismi arengukava, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiaid, elukestva õppe strateegiat ja infoühiskonna arengukava. Kasvustrateegia koostamisse ja rakendamisse on kaasatud mitmed asutused: [[majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]], innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjon, [[Arengufond]], sihtasutus [[KredEx]], AS Kredex Krediidikindlustus ja [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]].<ref name=":1" />▼
▲Ettevõtluse toetamise meetmed on koostatud Euroopa Liidu tasandil. Euroopa 2020 strateegia on Euroopa Liidu praeguse kümnendi majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava, mille üldeesmärk on tõhustada liidu konkurentsivõimet. "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020" on ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika strateegiline raamistik, mille koostamisel on aluseks võetud Euroopa 2020 strateegia, Euroopa Liidu tööstuspoliitika algatus ja tegevuskava "Ettevõtlus 2020". Lisaks on piirkondliku koostöö kavandamisel arvesse võetud [[Läänemere strateegia]] põhisuundi.<ref name=":1">Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. [http://kasvustrateegia.mkm.ee/]</ref> Kasvustrateegia ühendab mitut riiklikku arengukava, muu hulgas regionaalarengu strateegiat, maaelu ja turismi arengukava, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiaid, elukestva õppe strateegiat ja infoühiskonna arengukava. Kasvustrateegia koostamisse ja rakendamisse on kaasatud
2018. aasta alguses hakati planeerima Euroopa Liidu 2020. aasta järgse perioodi vahendeid järgmiseks 15 aastaks. Eesti 2035 on järgmine pikaaegne riiklik reformikava, mille eesmärk on korraldada tõhusamalt riigi strateegilist planeerimist ning määrata kindlaks olulisimad arengueesmärgid ja tegevused. Koostöös [[Rahandusministeerium]]iga vastutab Eesti 2035 strateegia koostamise, elluviimise ja ajakohastamise eest [[Riigikantselei]]. Eesti 2035 strateegiasse integreeritakse samuti nagu ka varasematel perioodidel Euroopa Liidu uued poliitikasuunad. Eesti 2035 strateegia kinnitatakse 2020. aasta kevadel.<ref>Vabariigi Valitsus. (2018). Valitsus otsustas algatada strateegia „Eesti 2035“ loomise. [https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-otsustas-algatada-strateegia-eesti-2035-loomise]</ref>▼
▲2018. aasta alguses hakati planeerima Euroopa Liidu 2020. aasta järgse perioodi vahendeid järgmiseks 15 aastaks. Eesti 2035 strateegia on järgmine pikaaegne riiklik reformikava, mille eesmärk on korraldada tõhusamalt riigi strateegilist planeerimist ning määrata kindlaks olulisimad arengueesmärgid ja tegevused. Koostöös [[Rahandusministeerium]]iga vastutab Eesti 2035 strateegia koostamise, elluviimise ja ajakohastamise eest [[Riigikantselei]]. Eesti 2035 strateegiasse integreeritakse
== Viited ==
| |||