|
== Pangakaart ==
Pangakaart on arveldusarve omanikule finantsasutuse väljastatud elektrooniline maksevahend, millega saab teha eri kaarditehinguid.<ref name=":0" /> Pangakaarte on kahte liiki: [[deebetkaart]] ja [[krediitkaart]].
Olemas on ka viipekaardid ja virtuaalkaardid, mis on edasiarendused olemasolevaleolemasoleva deebet- ja krediitkaardile,krediitkaardi võimaldadesedasiarendused ning mis võimaldavad klientidel pangakaardiga mugavamalt ja kiiremalt teha eri maksetoiminguid.<ref name=":1">[https://www.seb.ee/igapaevapangandus/krediitkaardid/virtuaalkaart Virtuaalkaart | SEB. ''(s.a''.)]</ref><ref name=":2">[http://viipemaksed.ee/ Tellige viipekaardimärgistus! (''s.a''.)]</ref>
Esimese krediitkaardi töötas välja John Biggins Flatbushi Rahvusvahelisest Pangast 1920ndatel. Kaart kandis nime Charge It ja seda said kasutada vaid selle panga kliendid.<ref>Bielski, L. (2008). Eight Tech Innovations that took banking into the 21st century. ''ABA Banking Journal'', 86–89.</ref>
== Virtuaalkaart ==
Virtuaalkaart on nagu krediitkaart, kuid füüsiliselt seda ei eksisteeri. Virtuaalkaardiga saab tasuda ostude eest internetikaubamajades, kus aktsepteeritakse Visa kaardimakseid. VirtuaalkaardigaVirtuaalkaart saabvõimaldab kasutada vaid arveldusarvel olevat raha. Eestis pakub praegu virtuaalkaarti vaid [[SEB Pank]]. Virtuaalkaardi saab vormistada internetipangas ja seda saab hakata kasutama kohe.
Virtuaalkaardi omadused:
* lühike kehtivusaeg ¬̶ 40 päeva;
* ostu limiidiks võib määrata kuni 3500 eurot;
* võimalik on osta mitmest internetikauplusest ühe kaardiga või siis tellida iga ostu jaoks eraldi kaart;
* virtuaalkaardil on kolmekohaline CVV2-turvatunnus, mis on vajalik ostmiseks ja mis muudab kaardi kasutamise internetis turvaliseks;
* kaardi saab vormistada vähemalt 18-aastane kodanik.<ref name=":1" />
== Telefoni- ja mobiilipangandus ==
Telefoni- ja mobiilpangandusemobiilipanganduse teenust saab kasutada ööpäev läbi. Mobiilipanganduse teenuse kasutamiseks on vaja alla laadida rakendus ja tagada internetiühendus. See on kiire viis saada ülevaade oma finantsasjadest.<ref>Radu, M. E. (2015). Electronic money – payment instrument nowadays. ''Knowledge Horizons'', ''7'' (3), 7.</ref>
Esimese telefonipanganduse teenuse maailmas võttis 1984. aastal kasutusele Girobank Inglismaal. 2000ndate alguses internetipanganduse levikuga jäi telefonipangandus tagaplaanile ning seda varjutas veelgi mobiilipanganduse levik 2010. aastatel.
MobiilipanganduseEestis arendajadon Eestismobiilipangandust olidarendanud SEB Pank ja Swedbank, kes 2000. aasta suvel tulid välja uute rakendustega maksete teostamisekstegemiseks mobiili vahendusel.<ref>Küts, C. (2015). Mobiilipanganduse kasutamine Eestis. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool. Tartu</ref> Mobiilipangas on võimalik vaadata konto seisu, blokeerida kadunud pangakaart, tasuda veebipoe ostude eest, muuta pangakaardi limiite, teha ülekandeid.
== Digitaalraha ==
Digitaalraha, mis jaguneb virtuaal- ja krüptorahaks, on kindlas vääringus digitaalses vormingusdigitaalne makseühik. Virtuaalrahal ei ole üldjuhul mingit katet, seda haldab infotehnoloogia arendaja ja seda kasutatakse tavaliselt arvutimängudes.
Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mis on üles ehitatud blokiahelasüsteemi aluselblokiahelasüsteemile. Krüptovaluuta on turvatud krüptogaafia alusel ehk matemaatiliselt pikkade arvude jadana. Krüptorahaga saab arveldada anonüümselt. Krüptoraha ''bitcoin'' avalikustati 2009. aastal. Ethereumi krüptoraha avalikustati 2015. aastal.<ref>Tarbijaveeb – minuraha.ee | Virtuaalraha. (''s.a.).'' https://www.minuraha.ee/virtuaalraha/</ref><ref>Käärmann, E. (2018). Krüptovaluutade olemus ja klassifikatsioon finantsturgudelkaubeldavate varade seas. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, Tartu.</ref>
Krüptorahast kõige tuntumad on ''bitcoin'', Ethereum, NEO ja Ripple.<ref>Penzes, O. (2017). Cryptocurrencies: The New Species Articles and Surveys. ''Nova Law Review'', ''42'', 417–448</ref>
| 