Aphrodite: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aphrodite''' (varem eesti keeles ka ''Afrodite'') oli [[vanakreeka mütoloogia]]s armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna.

Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".

[[Pilt:Aphrodite Heyl (7).jpg|right|thumbpisi|Aphrodite Heyl. Savifiguur Väike-Aasiast, 2. sajand eKr. Berliini antiigikogu. Omandatud 1930 Heili antiigikogust.]]

[[Hesiodos]]e järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne [[Zeus]]i ja teiste [[Olympose jumalad|Olympose jumalate]] võimuletulekut.

Ka Aphrodite nime seostab [[rahvaetümoloogia]] merevahuga (''aphros''); nime tegelik päritolu ei ole teada.

Teise versiooni järgi sündis ta lainetest, mille järgi ta kannab lisanime '''Anadyomene''' ('laineist tõusnu').

Hilisema versiooni esitab "[[Ilias]]", mille järgi Aphrodite oli [[Zeus]]i ja [[Dione]] tütar.

Aphrodite oli hilisema kirjanduse järgi abielus sepp-jumala [[Hephaistos]]ega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks [[Dionysos]]e ja [[Ares]]ega.

[[Eros]]t on peetud Aphrodite ja Arese pojaks.

Aphrodite armastus Adonise vastu on kunstis populaarne motiiv.

Peale Erose ja Aenease peetakse Aphrodite lasteks ka [[Harmonia]]t, [[Priapos]]t ja [[Hermaphroditos]]t (viimase isa on [[Hermes]]).

Sarnased viljakusjumalannad on taeva- ja emajumalanna [[Astarte]] [[foiniikia mütoloogia]]s ja [[Ištar]] [[babüloonia mütoloogia]]s. Ka noil oli armukesi surelike seas.

Vanimad Aphrodite kultuse paigad olid arvatavasti [[Küpros]] ([[Paphos]]; [[Homeros]] kutsub teda '''Kypris''' ('Küprose')) ja [[Kythera]]. [[Korintos]]es oli Aphrodite kultus seotud [[templiprostitutsioon]]iga. Aphrodite kultus levis kõikjale kreeklaste aladele, sealhulgas [[Sitsiilia]]sse. Lõuna-Itaaliast levis see ka [[Rooma]], kus teda austati eriti [[Venus Erycina]]na ([[Eryx (Sitsiilia)|Eryx]]i mäe järgi Lääne-Sitsiilias).

[[Pilt:Louvre Venus de Milo DSC00900.jpg|thumbpisi|"[[Milose Venus]]" [[Louvre]]'is]]

Antiikajast on säilinud Aphroditet kujutavaid [[skulptuur]]e, [[vaasimaal]]e ning tema kujutisi peeglitel, peeglite käepidemetel ja muudel esemetel. Sageli kujutatakse teda end korrastamas või ratsutamas luige, härja või mõne muu looma seljas. Samuti kujutatakse teda sageli koos [[Eros]]e, [[Ares]]e või [[Paris]]ega.

Arhailisel ja klassikalisel ajastul kujutati teda noore rõivastatud naisena, hiljem muutus üldiseks tema kujutamine alasti.

Üks vanemaid säilinud Aphrodite kujutisi on [[Fréjusi Aphrodite]] (umbes 400 eKr, [[Louvre]]), esimene teadaolev seisev peaaegu alasti naisekuju.

Umbes 340 eKr valmis [[Praxiteles]]el kuulus alasti "[[Knidose Aphrodite]]", millest on säilinud koopiaid, millest parim asub [[Vatikan]]is, ning võib-olla ka poolrõivastatatud "[[Arles'i Aphrodite]]" (Louvre). [[Plinius vanem]]a järgi pakkus Praxiteles [[Kos]]i pühamule kaht Aphrodite kuju, millest üks oli rõivastatud, teine alasti. Kos valis esimese, teine aga müüdi [[Knidos]]esse ning sai kuulsaks. [[Capua Aphrodite]] võib kuuluda mõnele Praxitelese õpilasele.

[[Hellenism]]iajast pärinevad teiste seas [[Kapitooliumi Aphrodite]] ([[Rooma]], [[Kapitooliumi muuseum]]), [[Aphrodite Kallipygos]] ([[Napoli]], [[Museo Nazionale]]), [[Medici Venus]] ([[Firenze]], [[Uffizi]]), suhteliselt hiljuti leitud [[Küreene Aphrodite]] ([[Termide muuseum]], Rooma) ning kõige kuulsam, [[Melose Aphrodite]] ehk [[Milose Venus]] ([[Louvre]]), mis leiti [[1820]]. Aphroditet on kujutatud ka [[Ludovisi troon]]il.

*[[Walter Burkert]]. ''Greek Religion'', 1987 [http://books.google.com/books?id=ekqJUZHVTzsC&printsec=frontcover&dq=greek+religion&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=jQCHSuWkDZXszASbpIzhDQ#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]