Olemasolulause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
 
3. rida:
== Eesti keele olemasolulause omadused ==
 
Eesti keeles on olemasolu võimalik väljendada omaette lausetüübiga. Sellesse lausetüüpi kuuluvaid lauseid nimetatakse olemasolulauseteks ehk eksistentsiaallauseteks. Olemasolulause esitleb kuulajale uusi osalisi või situatsioone, mis liidetakse tuttava koha või ajaga. Tüüpiline olemasolulause algab koha- või ajamäärusega ja selle öeldiseks on tegusõna ''olema'' vorm. Olemasolulause alus paikneb tavaliselt lause lõpus ja võib olla nii nimetavas kui ka osastavas käändes.<ref name="M. Erelt, R. Kasik 1993">M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 476.</ref>
 
* ''Siin'' (määrus) ''on'' (öeldis) [''suured heinamaad, kus hakkame pulle ja lambaid kasvatama''] (alus).
14. rida:
* [''Igal pool''] (määrus) ''sebis'' (öeldis) ''sõdureid'' (alus).
 
Erinevalt [[Normaallause|normaallausestnormaallause]]st langeb olemasolulauses tegevussubjekt grammatilise subjektiga kokku, pragmaatiline subjekt aga mitte. [[Kogeja-omajalause|Kogeja-omajalauses]]s seevastu langeb tegevussubjekt pragmaatilise subjektiga kokku, grammatiline subjekt aga mitte.<ref> name="M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 476.<"/ref>
 
== Soome keele olemasolulause omadused ==
27. rida:
Mitmes indoeuroopa keeles ei ole olemasolu väljendamiseks omaette lausetüüpi ja olemasolu tuleb väljendada näiteks formaalse subjektiga, nagu rootsi keeles: ''Det finns en fotbollsplan bakom skolan'' 'Kooli taga on jalgpalliväljak' või saksa keeles: ''Es gab damals noch keine Straßenbahn'' 'Siis polnud veel trammi'.
 
Eesti keele olemasolulause ei ole siiski erandlik. Näiteks jaapani keeles saab moodustada tegusõnaga olemasolulause, mis meenutab eesti keele olemasolulauset: ''Niwa ni kodomo ga imasu'' 'Hoovis on laps'.
 
Vene keeles seevastu väljendatakse olemasolu sõnajärjega ilma tegusõnata: ''Na stolé lámpa'' 'Laual on lamp'.
 
Veel on olemasolu võimalik väljendada näiteks liitega nagu grööni keele läänemurdes: ''Illu-qar-vuq'' 'Seal on majad.'<ref>E. Itkonen, Maailman kielten erilaisuus ja samuus. Osa 1. Åbo: Åbo Akademis tryckeri, 2008. Lk 358–362.</ref>
36. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}
 
<references/>
 
[[Kategooria:Süntaks]]