Püsililled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Lumikellukesed.jpg|pisi|]]
'''Püsililled''' on mitmeaastased [[rohttaimed]], mis suudavad üle elada meie talved. Nende põhiliseks eeliseks on igal aastal taas õide puhkemine. Põhiline grupp taimi, mis annavad õie ilu vara kevadest kuni sügis külmadeni. Püsililled annavad meie looduslikele ja poollooduslikele maastikkudele kõige enam sära näiteks [[Harilik lumikelluke|lumikellukesed]], [[Ülane|ülased]] jms. <ref>Andris Orheovs. "Dekoratiivsed püsikud", Jumava: Tänapäev, 2017 [https://tnp.ee/wp-content/uploads/2017/06/Dekoratiivsed-pysikud.pdf]</ref>
==Päritolu==
35. rida:
Sügisel tahavad mõned püsikud vegetatiivse osa maha lõikamist. [[Aster|Astrid]], [[Kukehari|kukeharjad]], [[pojeng]]id, [[nartsiss]]id ning [[Tulp|tulbid]].
Talveks vajavad mõned külmaõrnad liigid ka katmist: [[roos]]id , [[heleenium]]id, [[krüsanteem]]id jne.<ref>
Research Station, Morden, Manitoba. "Herbaceous perennials for the Prairie Provinces", Ottawa: Canada department of agriculture, 1971 [http://publications.gc.ca/collections/collection_2014/aac-aafc/agrhist/A53-1769-1984-eng.pdf]</ref>
==Haigused ja kahjurid==
Mõned püsikute liigid on vastuvõtlikumad taimehaigustele. Õiekal astril ning monardal esineb jahukastet, pojengidel hahkhallitus, astritel fusarioos. Leeklillede väga ohtlik kahjustaja on [[Vars|vartes]] elav [[Ümarussid|nematood]]. Ohtlikud võivad olla ka viirushaigused näiteks pojengidel, tulpidel, hostadel.
Kahjuriteks on [[nälkjad]], [[teod]], kes armastavad [[hosta]]sid ja [[brunnera]]id. [[Tirtslased|Rohutirtsud]] ning [[Villimardiklased|villimardikalised]] söövad ka taimi nagu püst-elulõng ja hübriidülaseid. Samuti on ohuks taimedele ka mutid ning jänesed. <ref> Tracy DiSabato-Aust. "The Well-Tended Perennial Garden: The Essential Guide to Planting & Pruning Techniques", 1998</ref>
==Galerii==
| |||