Mihkel Aitsam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Pikne teisaldas lehekülje Mihkel Aitsam (1877-1953) pealkirja Mihkel Aitsam (1877–1953) alla
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| on kirjanikust ja ajakirjanikust; sama nimega inimesi on veel, vaata [[Mihkel Aitsam]]}}
 
'''Mihkel Aitsam''' ([[1. detsember]] [[1877]] [[Sääla]] küla Aitsamaa renditalus – [[17. juuni]] [[1953]] [[Kivi-Vigala külanõukogu]]) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=5063 Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel]</ref>
 
== Elulugu ==
1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam [[Valgus (ajaleht)|Valgusele]] kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]] ja [[Olevik]]ule". 1904. ilmusid lühemad jutud "[[Teataja]]s" ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli.
1906. aastal kui tema isatalu Vene [[karistussalk]]ade poolt hävitati,<ref name="oitsi">[http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44138 Õitsituled nr1 1922 (lk 45) Eesti ajakirjanikud - Lühikesed eluloolised andmed]</ref>, asus ta [[Tallinn]]a elama ja astus [[Karl August Hermann]]i kutsel ajalehe "[[Hüüdja]]" toimetuse liikmeks, kus ta ajalehetoimetuse sulgemiseni töötas. Hiljem töötas [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. a. alates "[[Päevaleht (1905)|Päevalehe]]" toimetuse liige.<ref name="oitsi" />.
 
Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" ([[1937]]), "Eestimaa kuningas" ([[1939]]) ja "Hiislari tütar" ([[1940]]).<ref>[http://runeberg.org/authors/aitsamii.html Nordic Authors: Mihkel Aitsam]</ref>
 
Osales 1905.–1907. aasta revolutsioonis (vaata [[1905. aasta revolutsioon Eestis]]).
 
Tema isa Aitsama talu rentnik [[Mihkel Aitsam (1833-1913)|Mihkel Aitsam]] (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik [[Uexküll]]i rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.<ref>[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal.]</ref><ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=44 Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel (1833–1913)]</ref>
 
Ta oli fotograaf [[Mihkel Aitsam (1913-1999)|Mihkel Aitsam]]i (1913–1999) isa ja ajakirjanik [[Viio Aitsam]]i vanaisa.
 
==Looming==
43. rida ⟶ 38. rida:
;Artiklid
*"Tallinna Eesti näituse ajalugu" Päevaleht, 19. september 1920, lk 3.
*"Keiser Nikolai I tütred Kose-Uuemõisas talgutel" <ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19341224.2.28# Päewaleht, nr 354, 24. detsember 1934, lk 9.]</ref>
 
==Tunnustused==
* 1935 [[Eesti Punase Risti mälestusmärk]], II järgu II aste
* 1937 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
 
== Isiklikku ==
Tema isa Aitsama talu rentnik [[Mihkel Aitsam (1833-19131833–1913)|Mihkel Aitsam]] (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik [[Uexküll]]i rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.<ref>[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal.]</ref><ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=44 Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel (1833–1913)]</ref>
 
Ta oli fotograaf [[Mihkel Aitsam (1913-19991913–1999)|Mihkel Aitsam]]i (1913–1999) isa ja ajakirjanik [[Viio Aitsam]]i vanaisa.
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}}
 
== Välislingid ==
* {{ISIK|5063|Mihkel Aitsam}}
 
{{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}}
 
{{JÄRJESTA:Aitsam, Mihkel}}