Märtsiküüditamine Hiiumaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: - 4 kategooriat; ±Kategooria:Küüditamine→Kategooria:Küüditamine Eestis |
P pisitoimetamine using AWB |
||
2. rida:
'''Märtsiküüditamine Hiiumaal''' on ülevaade [[Hiiumaa]]l [[1949]]. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni läbi viidud massilise elanike vägivaldsest ümberasustamisest Eestist Venemaa Siberi piirkonda.
Küüditamise eesmärgiks oli nõukogude võimu potentsiaalsete vastaste –
== Ettevalmistused ==
24. märtsi 1949 hommikul kella 10 paiku ilmub [[Kärdla]] reidile aurulaev
Küüditamise tehnilise ettevalmistuse ja läbiviimise eest vastutas [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|julgeolekuministeerium]]. Hiiumaal moodustati ohvrite tabamiseks ja kokku kogumiseks 22 operatiivgruppi, mida juhtisid julgeoleku- või siseministeeriumi ohvitserid. Iga operatiivgrupp pidi kinni võtma ja laevale toimetama 2–4 peret. Ühte gruppi kuulus 2–4 relvastatud sõdurit ning 4–5 kohalikku, keda kasutati teejuhtide ja tõlkidena. Kohalikud olid küüditamisse kaasatud pettuse ja sunniga: reeglina olid nad 24. märtsi õhtul erinevatel ettekäänetel, peamiselt kolhooside ja kevadkülviga seonduvate teemade aruteluks kokku kogutud, seejärel küüditamisoperatsiooni alguseni kinni hoitud ning seejärel koos operatiivgruppidega taludesse ja korteritesse teele saadetud.
11. rida:
== Läbiviimine ==
25. märtsi esimestel tundidel külastas teiste volinike seas [[Arnold Meri]] küüditamise plaanipärast läbiviimist kontrollides 10–15 peret, jälgides nende kinnivõtmist. Kui selgus, et küüditatute transpordiks mõeldud laev ei suuda randuda, organiseeris Meri omal initsiatiivil ja isiklikke sidemeid ära kasutades Lehtma sadamasse sõjamerelaevastiku madala süvisega aluse, millega veeti küüditatuid kailt laevale.
''[[25. märts]]i hommiku esimestel tundidel sõitis
Reidi ja sadamakai vahelise kaatriühenduse korraldamine on küüditamise õnnestumiseks kriitilise tähtsusega. Väikesaartel [[Abruka]]l ja [[Vilsandi]]l ei suutnudki küüditajad leida randumiseks sobivat alust ning seal jäi märtsiküüditamine ära. Arnold Meri hoolikus välistas säärase äparduse kordumise Hiiumaal.
18. rida:
[[26. märts]]il hommikul lahkus laev reidilt ning viis küüditatud [[Paldiski]]sse, kus nad laaditi ümber küüdirongi loomavagunitesse. Peagi algas sõit [[Novosibirski oblast]]isse Tatarskisse, kuni [[1953]]. aastani said küüditatud võimaluse kodumaale naasta. Kuid kümned hiidlased jäid Siberimaa mulda.
25. ja 26. märtsil küüditatud hiidlaste koguarv oli 261 (84 peret), kuid kümme inimest võeti kinni kas hiljem Hiiumaalt või hoopis Tallinnast või [[Haapsalu]]st. Samuti küüditati Hiiumaalt üks pärnakas, kes kuulus formaalselt [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] Pärnumaa osakonna
251 küüditatud hiidlase seas oli:
*82 meessoost isikut (32,6%), sh tööealisi mehi 18 (7,1%)
26. rida:
*3 rasedat naist
*13 rauka (vanemad kui 75 aastat)
*Siberis suri 43 hiidlast (17,1%)
{{pooleli}}
|